IKT vahendiga õppetegevuse vaatlus praktikabaasis

Praktika lasteaiast leidsin õpetaja, kes oli nõus ikt vahendiga õppetegevust proovima. Kerge see leidmine kahjuks polnud, kuna enamus õpetajaid pole harjunud selliseid õppetegevusi tegema ning enamus pelgavad juba tavaliste õppetegevuste vatalust. Siiski leidsin õpetaja, kes peale minu pikka veenmist oli nõus proovima. Mina aitasin tegevuse ette valmistada- planeerida, vahendid valida ja ette valmistada, eesmärgid ning läbiviimine oli õpetaja poolt.

Eesmärgid: Laps oskab nimetada mõnd IKT vahendit. Laps julgeb avaldada oma arvamust. Laps teab, kuidas käituda tulekahju korral.

Tegevuse kirjeldus: Lapsed kogunesid rühmas pingile istuma. Õpetaja alustas vestlust ikt vahenditest. Küsis laste käest, kas nad teavad, mis on ikt ning selle vahendid. Õpetaja selgitab lastele mõisteid ning  selgitab, mida nad edasi hakkavad tegema. Lisaks teeb õpetaja sissejuhatuse tunniteemasse- tulekahju korral käitumine. Lapsed võtavad paaridesse ukse juurde ning liiguvad alla saali. Seal on ette valmistatud sülearvuti välja otsitud sobiva videoga ning see on ühendatud projektoriga, mis näitab pilti seinale. Lapsed istuvad pinkidele ning hakkavad video vaatama. Peale video vaatamist toimub arutelu tulekahju korral käitumisest ning tegevus lõppeb sellega, et iga laps nimetab ühe ikt vahendi, mida ta teab. Lapsed liiguvad rühma tagasi.

Analüüs: Tegevus oli iseenesest lihtne. Lastele väga meeldis videot suurelt ekraanilt näidata. Õpetaja tunnistas samuti, et video näitamine oli hea vaheldus enda pidevale rääkimisele ning õp märkas samuti, et lapsed olid palju rahulikumad ning keskendunud. Lapsed ei teadnud esialgu ikt vahenditest palju, kuna see mõiste oli neile võõras. Kui õpetaja oli neile selgitanud, siis teadsid lapsed väga hästi ning oskasid ka kõik mõne vahendi nimetada. Õpetaja tunnistas, et tegevus oli põnev, kuid ettevalmistust nõudis rohkem kui tavaline. Pidi kinnitama, et saal on vaba ning pingid valmis seadma. Arvutist video otsimine ei tekitanud probleeme, kuid vahendite ühendamine ning pildi seinale suunamine võttis omajagu aega nii minul kui õpetajal. Lapsed olid aga väga rahul, kuna said natuke rühmast välja liikuda ning videot vaadata. Õpetaja lisas, et kui tal oleks keegi kogu aeg nii abis, siis võiks teine kordki mõelda taolisele õppetegevusele, kuid kahjuks ei ole see nii. Hea, et sain olla praktikal ning ka õpetajatele elamusi ning abi pakkuda, mitte ainult vastupidi. Koostöö toimis vastakuti.

IKT vahendi kasutamine õppeprotsessis

Oma praktika käigus kavandasin õppetegevuse, kus kasutasin ikt vahendit. “Laps ja vana tehnoloogia vahend” video tegemiseks soovisin rühmalastega veidi proovida ka piksillatsiooni tegemist. Seetõttu planeerisin päeva enne video tegemist fotodele. Nimelt enne pildistama hakkamist vestlesin lastega. Arutlesime fotoaparaadi kasutamise üle. Kes seda peaks kasutama? Millistel puhkudel? Kas lapsed ka võiksid fotosid teha? Mida peaks silmas pidama fotoaparaadi kasutamise juures? Kuidas tekib pilt? Ja kuidas me seda pärast näeme.

Eesmärgid: Laps teab, kuidas kasutada ohutult ikt vahendit. Laps oskab avaldada oma arvamust. Laps oskab ära kuulata ka teiste arvamuse. Laps oskab esitada erinevaid emotsioone ning kehaasendeid. Laps oskab teha meeskonnatööd ning teistega arvestada.

Tegevuse lühikirjeldus: Alustasime vestluse ning aruteluga. Vaatlesime erinevaid fotoaparaate ning fotoaparaadi osi. Tegime selgeks reegldi, mida peab meeles pidama fotoaparaati kasutades. (Nt. pael ümber käe, suuremate aparaatide puhul ümber kaela, katik eest ära, hoida pildistamise nuppu esialgu pool all, näppudega ei tohi puutuda objektiivi ava). Seejärel hakkasime tegema piksillatsiooni jaoks pilte. Üks lastest poseeris ning teised said järjest proovida pilte teha. Niikaua kui esimesed poseerisid ning teised pildistasid, siis kolmnadad aitasid mind laste liikumise juhendamisega. Iga laps sai kõiki etappe proovida (pildistamine, poseerimine, juhendamine). Monteerimine jäi õpetajale. Juhendamisel palusime lapsel võtta erinevaid poose (käed üleval, üks jalg ees üleval, kükita) ning näidata erinevaid emotsioone.

Analüüs: Lapsed olid väga aktiivsed. Õnneks oli see päev tegevuses ka vähe lapsi ning kõik lapsed jõudsid proovida erinevaid etappe. Pildistamise võtte said lapsed kähku selgeks. Kõige raskemaks osutus fotoaparaadi paigal hoidmine ning poseerimine. Kuna lapsed ise pildistasid, siis teine kord võis veidi kauem aega minna, et laps saaks pildi tehtud ning seetõttu pidi mõni laps väga kaua poseerima. Siiski oli tunda, et lapsed olid väga põnevil ning ootavad huviga piksillatsiooni valmimist. Kui filmike valmis monteeritud, siis saab veel arutada, kes millist pilti tegi ning kas nad mõistavad, kui pikk ning aeganõudev võib olla filmi tegemine.

 

E-kursused ja e-õppe tegevused lasteaias

Lasteaiaõpetajatele sobilike e-kursuste kaardistus ning analüüs.

1. http://www.koolitus.ee/ecourses– IT koolituse korraldatavad e-kursused. Põhiliselt võib lasteaia õpetaja leida sobivaid kursuseid kontoritarkvara õppimiseks. Lisainfost leiab kursuste täpsema kirjelduse. Kahjuks ei ole välja toodud keskkonda, kus e-õpe toimub. On nimetatud sisu lühike kokkuvõte, kellele on koolitus suunatud, eelnevad oskused ning koolituse sisukord. Koolituse eesmärgid ning õpiväljundid leiab koolituse lisainfost. Koolituse juures on välja toodud koolituse läbimise aeg, õppe maht (ak tundides), koolitaja ning maksumus. Nagu juba eelnevalt ka kirjutasin, on osadel koolitustel ka soovitused eelnevate oskuste kohta.

2. http://ahsoo.ee/et/kursused/gmaili-koolitus– koolituse leiab eelpool olevalt lingilt. Koolitus on ülesehitatud videoõppele- peale koolituse eest tasumist saab video, mille järgi ise õppima asuda. Koolituse juures on välja toodud, mida video sisaldab. Selgituses on välja toodud koolitaja, kestvus ning lühikirjeldus, kellel koolitus on mõeldud. Eesmärke ning õpiväljundeid ei leia kahjuks.

3. http://koolitus.hitsa.ee/calendar– Lehelt leiab palju erinevaid koolitusi- nii e-õppena kui ka kombineeritult. Lisainfos on väga selgelt välja toodud koolituse läbimiseks vajalikud oskused, vahendid, õpiväljundid ning eesmärgid, kestvus ning hind. Osade koolituste juures on välja toodud, kus keskkonnas need toimuvad (moodle nt).

Kõige tihemini märkasin koolitusi kontoritarkvara õppimiseks. Samas leidub internetis ka võimalusi välismaiste ülikoolide e-õppes osaleda, lisainfot leiab siit. Ja ringi tuulates jäi silma ka palju majanduse ning ärivaldkonna e-õppena kursusi. Võib olla võiks leiduda rohkem koolitusi järgmistes valdkondades: ikt sidumine õppetööga, tehnika kasutamine eelkooliealiste lastega, meediaõpetus, erinevate veebipõhiste keskkondade võimaluste kasutamine õpetaja töö juures. Huvitavaid koolitusi jäi silma “Võrgustik võrgutab” märksõna alt. Repositooriumis oli väga ilusti välja toodud raskusaste, õppejõud ning märksõnad. Materjalidega saab ise lihtsalt tutvuda. Üldiselt oli koolitustel osalemise tingimused selgelt välja toodud.

E-kursus praktikalasteaias

Praktika lasteaed hakkab alates uuest aastast kasutama e-päevikut ühes veebipõhises keskkonnas. Seetõttu valiksin oma e-kursuse teemaks ka antud e-päeviku keskkonna tutvustuse. E-kursuse eesmärgiks oleks toetada rühmaõpetajat uue veebikeskkonnaga tutvumisel ning julgustada kasutama erinevaid tehnika poolt pakutavaid võimalusi ka õppetöös ning igapäevases suhtluses.

E-kursuse plaanin edastada õppevideona, mille loon ise ning selle pikkuseks oleks u 5-7 min. Sellele lisandub aga õpetaja individuaalne töö ning katsetamine u 20 ak tunni ulatuses. Ettekande teen ekraanisalvestusprogrammiga ning lisan sellele ka heli. Õppevideo laen üles internetikeskkonda (youtube/vimeo). Õppekeskkonnaks oleks Moodle, kuhu lisan peale õppevideo lingi ka teisi toetavaid materjale. Kursusel osalejal peaks olema internetiühendusega arvuti, kõlarid/kõrvaklapid, meiliaadress (moodlesse registreerimiseks).

Loon Moodlesse õpiobjekti, kuhu lisan lingina õppevideo ning muid toetavaid materjale (internetist vabalt kätte saadavad). Õppija registreerib end loengule. Tutvub iseseisvalt Moodle keskkonnaga ning õppevideoga. Seejärel õpetaja tutvub video alusel veebipõhise keskkonnaga individuaalselt. Probleemide korral saab foorumi või erasõnumite kaudu abi küsida. Eesmärkide saavutamisest kirjutavad õppijad iseseisvalt foorumisse postituse, kus peavad eneseanalüüsi põhjal tooma välja raskusi tekitanud momendid ning mis läks hästi. Üheks õpieesmärgiks on foorumis teiste postitustega tutvumine ning võimaluse korral ka kommenteerimine/üksteise abistamine. Kursuse lõppedes oskab õpetaja antud veebipõhist keskkonda kasutada iseseisvalt ning vajadusel ka teisi selle kasutamises aidata.

 

Animatsiooni loomine ja analüüs

 

Animatsiooni liigi valik ja põhjendus

 

Meie grupp valis filmitegelasteks ümarnukud – legonukud ja -klotsid. Üheks oluliseks põhjuseks oli, et kõigil meil on kodus lastel erinevad legokomplektid erinevate tegelastega. Määravaks sai asjaolu, et tegelaste päid sai vahetada ja siis muutus ka näoilme. Samuti sai vahetada riideid ja muid detaile ning nukke oli võimalik asetada erinevatesse asenditesse.

Jagasime oma kodulegode pilte ja nende alusel koostasime filmi stsenaariumi. Süžeed koostades mõtlesime ka oma rühma lastele ja kodus ootavatele isiklikele lastele.

 

 

Vahendid

 

TEHNILISED

Meie grupp kasutas animatsiooni loomiseks Canoni fotoaparaati, statiivi, movie makerit, helide otsimiseks erinevaid keskkondi, kõrvaklappe, heli salvestamiseks nutiseadet, helide töötlemine audacity.

DEKORATSIOONID

Taevas – sinine sall ja aluseks riiul, meri – sinine fliisriie laua peal, paberist kollane päike, nööpnõelad päikese kinnituseks, suur laev, päästepaat, paat.

NÄITLEJAD

3 tüdrukut, 4 poissi, erinevate emotsioonidega näod, joogikruusid, müts, kõrvaklapid, raadiosaatjad (2tk), päästevestid (2tk), lestad, kiiver, hapnikuballoon, prillid, detailide kinnituseks näts.

Hai.

Lühistsenaarium

 

ALGUS

Laev on merel. Rahvas pidutseb laeva tekil.

TEGEVUS

Korraga kaotab üks noormeestest tasakaalu ning kukub üle parda ääre vette. Hüüab appi.Teised märkavad, kutsuvad raadiosaatjaga abi.

KULMINATSIOON

Korraga ilmub vette ka haikala, kes õnneks vetelpääste paadi tulekul eemaldus. Vetelpääste paneb vahendid selga ning hüppab vette. Vetelpääste tõmbab noormehe paati ning sõidab minema.

LÕPP

Järgmisel päeval sõidab see noormees tüdrukuga merel, mõlemal päästevestid seljas. Ilmub kiri “Kui paadiga lähed merele, siis päästevest tõmba kerele!”. Lõpusubtiitrid.

Storyboard

 

Meie rühm lähenes selle filmi tegemisele üsna loominguliselt. Me ei joonistanud ega kirjutanud kaadreid paberile. Leppisime süžee, dekoratsioonide ja vahendite osas kokku ja edasi toimetasime arutledes ja loovalt tegelastega mängides.

ALGUSE SUBTIITRID

Kaadrisse ilmub kiri: Mis juhtus merel?

Heli: Algul kostub vaikselt inimeste hääled ja vaikselt muusikat.

1.KAADER

Kaadris on meri, taevas ja päike. Kaadri servast paistab laeva nina. Laev liigub vaikselt kaadrisse. Laeva ninas on mütsi ja kõrvaklappidega mees. Laeva juhib mees, kes algul ei paista. Üleval tekil tantsivad tüdrukud, kellest kahel on käes joogikruusid. Nende kõrval on joogikruusiga mees. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: inimeste hääled ja …

2.KAADER

Kaamera liigub (zooming) tegelastele lähemale. Mees astub mõne sammu reelingule lähemale. Kõigepealt kukub joogitass merre. Mees kummardub ja kukub ise ka vette. Teised tegelased pööravad pea ja keha uppuja suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub sups ja appi-appi hüüe.

3.KAADER

Kaamera liigub (zooming) laeva ninas oleva mehe poole. Mees võtab peast kõrvaklapid ja haarab maast raadiosaatja ning paneb selle kõrva juurde.Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub raadiosaatja segane vestlus ja kohe seejärel mehe appihüüd.

4.KAADER

Kaamera liigub (zooming) alla merele ja uppujale lähemale. Läheneb Haikala, kes kaob lainetesse ja ilmub jälle nähtavale. Vahepeal näitab hai hambaid. Hai ujub kaadrist välja. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: muusika – ohtlik, hirmus

Kohe ilmub kaadrisse päästepaat päästjaga.

Heli: paadimootori mürin.

5.KAADER

Kaamera liigub uppujale ja paadile lähemale. Mees paadis võtab peast kiivri, paneb selga hapnikuballooni, pähe kiivri, jalga lestad ja hüppab tagurpidi vette. ujub uppujani, toob uppuja paati. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: action muusika.

Seejärel sõidab paat minema.

Heli: paadimootori põrin.

6.KAADER

Kaamera liigub merelainete suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: merekohin, lainete loksumine ja kajakate kisa.

7.KAADER

taustaks on meri (rahulik), taevas ja veidi paistavad päikese kiired. Päike tõuseb. Läheneb paat kahe sõitjaga – mees ja naine. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: meloodia – rahulik ja voolav.

8.KAADER

Kaamera liigub paadile lähemale. Paadisolijad sõidavad. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: eelmise kaadri meloodia läheb edasi filmi lõpuni.

9.KAADER

Sõitjad on kaadrist lahkunud. on meri ja taevas ja päike. Ilmub kiri: kui paadiga lähed merele, siis päästevest pane kerele.

LÕPUSUBTIITRID

Ilmub kiri: nukkudega mängisid ja tegijate nimed. Muusika leidmise keskkondade lingid. Kool ja aasta.

 

Eesmärgid, mida animatsiooni loomine toetab

  • Laps oskab tehniliste vahenditega eksperimenteerida (digifotoaparaat, mikrofon, arvuti).
  • Laps teab kuidas animatsiooni luuakse.
  • Lapsel arenevad analüüsi- ja arutlemisoskused.
  • Lapsel arenevad kannatlikkus ja keskendumisvõime.
  • Laps oskab koos kaaslastega tegutseda ühise eesmärgi nimel.
  • Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
  • Lapsel areneb kuulamis ja vaatamisoskus.

Loodud animatsiooni kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis

VALDKOND – Keel ja kõne

EESMÄRK – Laps jutustab oma kogemustest filmis nähtud episoodide üle.

TEGEVUS – Filmi “Mis juhtus merel?” vaatamine. Laste jutustamine: Mis filmis toimus? Miks see juhtus? Kuidas see olukord lahenes?

 

VALDKOND – Meediakasvatus ja mänguoskus.

EESMÄRK – Laps mõistab kuidas nukud filmis liikuma pannakse. Laps mängib erinevaid rolle (fotograaf, näitleja, arvutitehnik, helilooja).

TEGEVUS –  Lapsed liigutavad legovahendeid ja pildistavad digikaameraga. Pärast laevad pildid koos õpetajaga arvutisse, otsivad juurde sobiva heli, muusika.

 

VALDKOND – Meisterdamine

EESMÄRK – Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.

TEGEVUS – Lapsed meisterdavad dekoratsioonid, ehitavad laeva ja valivad tegelased ning nendele sobivad aksessuaarid.

 

VALDKOND – Mina ja keskkond

EESMÄRK – Laps teab kuidas merel ohutult käituda.

TEGEVUS – Arutlemine-vestlemine: Mis juhtus? Miks nii juhtus? Mis meeldis? Mis põnevust tekitas? Mis ei meeldinud?

Animatsiooni protsessi analüüs

RÜHMAKAASLASTE TEGEVUSE ANALÜÜS- Seekord saime ise valida, kellega animatsiooni looma hakkame, seega grupiliikmetega läbisaamine oli hea. Eeltöö jaoks istusime kõik koos maha, mõtlesime, mis vahendid on meil olemas, kuidas kõige lihtsamini teostada ning jagasime ära esimesed ülesanded. Kõik me otsisime kodus olevaid vahendeid- riiet, nukke, legosid, sobivaid vahendeid. Järgmisel päeval näitasime, mis me leidsime. Kellel olid kaasas, kellel pildistatud. Panime paika süžee ning tegelased. Järgmisel päeval hakkasime tööle. Mina pildistasin, Ester, Tuuli ja Ege liigutasid nukke, riiet ning jälgisid, et kõik läheks plaanipäraselt. Helide otsimisega tegelesin mina kodus veidi, järgneval päeval olid  meil seetõttu ka juba mõned helid olemas. Tegin ettepaneku, et jagaksime ülesanded ära- üks tegeleb helide otsimise, teine helide töötluse, kolmas pilditöötluse ning neljas monteerimisega. Kahjuks ei olnud sellega kõik päri ning me pidime koonduma ühe arvuti taha ning järjest kõiki neid asju tegema hakkama. Lõpu poole, kui juba hakkas kiireks minema, otsis Tuuli oma nutiseadmega sobivaid helisid, Ege otsis oma sülearvutist ning mina käisin nutiseadmega kõrvalises kohas helisalvestust tegemas. Üldiselt läks meil hästi- kõik andsid oma panuse ning animatsiooni saime valmis õigeaegselt.

 

TEKKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS- Ületamatuid probleeme ei tekkinud. Veid pusimist tuli küll ette monteerimisel- helid ei jäänud õigesse kohta paika, pildid olid vales järjekorras. Siiski saime kõikidest probleemidest üle ning kohati lähenesime ka loovalt. Pildistamisel tuli olla hoolas ning proovida teha võimalikult sarnased pildid- hiljem neid töödelda sarnasteks on päris raske. Teatus hetki ei teadnud kuidas pildistada nii, et enda käed peale ei jääks (mees kukub üle parda ääre). Võib olla oleks pidanud ka rolle vahetama, et kõik oleks saanud proovida erinevaid osasid.

SOOVITUSED, MÕTTED, IDEED TULEVIKUKS

Kui teha animatsiooni, tuleks alustuseks kasutada võimalikult väheseid detaile- kõike ei jõua iga pildiklõpsu vahel jälgida. Süžee peaks olema lihtne ning mitte keeruline teostada. Legode kasutamine õnnestus päris hästi- neid võiks proovida ka lastega kasutada. Kui teha kukkumisstseeni, siis proovida äkki sarivõttega pildid teha ning hiljem ainult osad pildid valida. Kindlasti tuleks silmas pidada, et mida rohkem pilte, seda  sujuvam on lõpptulemus. Oma animatsiooni vaadates saan aru, et osades kohtades oleks pidanud tegema rohkem pilte.

 

Meie animatsiooni saab vaadata siit.

 

Pilditöötlustarkvara analüüs

Pilditöötlustarkvara Dr Pici analüüs.

Võimalused

  • muuta pildi suurust (protsentidega)
  • lõigata
  • pöörata (90/180 c)
  • kontrasti muuta
  • pildile ise midagi joonistada
  • pilti automaatselt parandada (autofix)
  • teksti lisada
  • raamida pilti
  • polaroid
  • Õli maali efekt
  • Muuta must – valgeks

Erinevad seadmed- Dr. Pic keskkonda saab kasutada internetipõhiselt tahvel-, laua- või sülearvutist.

Plussid

  • Lihtne kasutada
  • Suured ikoonid
  • Liikudes noolega ikoonile, tuleb selgitus
  • Iga ikooni juures on küsimärk abi saamiseks
  • Kergesti pääseb originaalpildi juurde tagasi
  • Erinevad variandid salvestamiseks: arvutisse, veebi, salvestusseadmele
  • Võimalus kasutada faililaiendeid: jpg, bmp, gif, png)

 

Miinused

  • Ei tööta korrektselt – kohati vead sees (pilt kaob ära)
  • Vähe võimalusi – igav ja tavapärane
  • Ainult ühe sammu saab tagasi võtta
  • Reklaam
  • Selekteerida saab ainult kandilist kuju
  • Teksti lisades ei saa kirjutada üksteise alla ridasid, vaid kui on tegemist pikema lausega, jäävad lause otsad pildi äärtest lihtsalt välja.

 

Erilised funktsionaalsused- keskendunud piltide suuruse vähendamisele, töötluse poole pealt ei saa kahjuks ühtegi erilist funktsionaalsust välja tuua.

Kasutamine õppeprotsessis

  1. Ainevaldkond, eesmärk, õpiväljund. Kuidas lapsi kaasata?- piltide/plakatite kujundamine (loovus, pildil orienteerumine), matemaatika- kujundite joonistamine, suurem-väiksem, tähtede kirjutamine (keel ja kõne), õlimaali tutvustamine (kunst).
  2. Millega arvestada laste kaasamisel?- keskkond on inglise keelne, lehel on palju reklaami, keskkond ei ole väga lapsesõbralik (kasutamine keeruline ja mitte väga mugav lastele)

picresized_1416849391_76099_685722438112014_559814659_n Picture1 picresized_th_1416826409_DSCN0126

3- minuti videode analüüs

3- minuti loengute analüüs

 

Moodle-

  • enesetäiendus- ekursustel osalemine
  • lapsevanematele kursuste loomine
  • kolleegidega materjali vahetamine
  • sündmuste loomine kalendrisse
  • foorumis kolleegide ja lapsevanematega probleemide arutamine

E-repositoorium-

  • õppematerjalide loomine
  • õppematerjalide leidmine
  • õppematerjalide jagamine veebipõhiselt- kolleegide/lapsevanematega
  • teiste materjalide kommenteerimine

E-didaktikum

  • enesetäiendus õpetajale
  • e-kursuste loomine (kolleegid, lapsevanemad)
  • õppematerjalide üles laadimine, jagamine
  • sündmuste loomine kalendris

Lemill

  • õppematerjalide otsimine vanusegrupi ja valdkonna kaudu
  • materjalide loomine
  • õppematerjalide jagamine, üles laadimine
  • ülesannete loomine
  • meetodite, vahendite loomine, jagamine

Edufeedr-ajaveebid (kahjuks ei leidnud selle kohta videot, kuid kirjutan siiski siia ka, milliseid võiamlusi on õpetajal seda kasutada)

  • enesetäiendus (kursustel osalemine)
  • kogemuste jagamine
  • teatud kogukonna (nt haridustehnoloogide) ühendamine,
  • blogipostitused lapsevanematele (parooliga nt)

 

Video analüüs- Moodle:

Videos on kasutatud nii ekraanipilte, ekraani salvestust (screencast-o-matic), heli salvestamist, teksti ning piltide lisamist. Videol olev tekst on rahulik ning videot on kerge jälgida. Ekraanipiltide esitamisel on kasutatud erinevaid effekte (zuumimine) ning lisatud on ka veel illustreerivaid pilte (õpetaja, administraator ning õpilane). Peale loetud tekst ja videolt näha olev on sünkroonis. Video on esitatud suures plaanis. Video kvaliteet on hea ning juhendit saab rahulikult jälgida. Leheküljel oleva teksti suurus on nii väike, et seda on raske sealt lugeda, kuid peale loetud tekstis öeldakse ka kõikide nuppude nimed, kuhu peab vajutama.

 

3- minuti video tegemine

Meie grupi ülesandeks oli luua 3- minutiline tutvustav video ühest veebipõhisest keskkonnast.

Meie grupp tegi tutvustava video Koolielu.ee keskkonnast. Olin grupis koos Merje ja Elsaga. Esialgu tundus väga hirmutav, et pean hakkama võõraste inimestega koos midagi tegema, kuna peale selle, et käime koos loengutes, eriti suhelnud pole. Klipi ettevalmistus toimus meili teel. Merje proovis kodus teha ühe ekraanisalvestuse, mina kogusin tekstimaterjali, mida pärast saaks peale lugeda ning tegin ka igaks juhuks ekraanipilte, kui videot kasutada ei saa. Elsa tutvus keskkonnaga, proovis samuti ekraanisalvestust teha.  Materjalid kogusime Google Drive. Teisipäeval, multimeediumi loengus saime kõik uuesti kokku ning hakkasime tööga pihta. Kuna loengus olime just tutvunud väga hea ekraanisalvestamise keskkonnaga nagu screencast-o-matic, otsustasime ühiselt, et sellega me oma video teemegi. Tegime salvestuse ära ja olime juba rõõmsad, et nüüd veel vaja peale lugeda. Kuid nii see kahjuks ei läinud…salvestatud materjal oli väga udune, tekst oli põhimõtteliselt loetamatu. Ja seejärel me salvestasime aina uuesti ja uuesti, proovides iga kord erinevaid seadeid, mis võiks mõjutada video teravust. Koostöös õppejõu Lili Kesaga me lõpuks siiski saime hakkama ning filmitud materjal oli olemas. Kuna eelnevalt olin ma koostanud ka teksti, mida peale lugeda, siis Merje lubas seda kodus vaikselt salvestada, koolis oli liialt lärmakas. Järgneval päeval sain teada, et salvestamine ei möödunud nii ladusalt kui oleks pidanud. Tekkisid erinevad probleemid salvestamise ning heli lisamisega. Kuid päev hiljem siiski suutis Elsa heli videole lisada. Monteerimine toimus Movie Makeriga, ekraanisalvestus screencast-o-matic´uga ning heli salvestati sisseehitatud mikrofoniga.

Esialgu tundus, et grupitöö ei hakka sujuma. Mina olen harjunud, et teen oma asju natuke pikema ettevalmistusajaga, kuid päevaõppe neiud alustasid asjaga tegelemist paar päeva enne. See ei ole niivõrd halb variant, kuid mulle veidi harjumatu. Koolielu.ee keskkond oli väga hea alusmaterjal. Ma küll teadsin seda keskkonda, kuid polnud nii väga süvenenud. Nüüd siis aga tean, et see on üks väärt keskkond. Ühe negatiivse poolena tooksin välja selle, et aega jäi kuidagi väheks. Pidev kiirustamine ning asjad jooksid kuidagi üksteisele selga. Positiivse poolena saaksin välja tuua selle, et grupikaaslased olid väga asjalikud ning me mõistsime üksteist hästi. Tööd saime ilusti jaotatud ning igaüks sai midagi grupitöös teha. Lõpptulemus ei ole videol küll päris selline, mis võiks olla, kuid arvestades meie korduvaid katsetusi ning ebaõnnestumisi, usun, et see on hetkel parim, milleks võimelised olime.

 

Meie videot saab vaadata siit!