Haridustehnoloogiliste ainete analüüs

Antud postituses toon välja kõikide haridustehnoloogiliste ainete analüüsi.

IKT põhised õppemängud

Oma õpilepingus olen seadnud endale eesmärgiks ära proovida IKT põhiste õppemängude kasutamine õppeprotsessis. See eesmärk sai ka teostatud. Lisaks leidsin veebipõhiseid õppemänge, mida saaks kasutada ning erinevate nutiseadmete rakendusi, mida edukalt õppetöös kasutada. Häid lahendusi, kuidas toime tulla paljude lastega ning ühe seadmega ma kahjuks ei leidnud. Tekkis küll mõte, et kui kasutada tahvelarvutit näiteks, siis teised lapsed saavad niikaua jälgida seda projektori abil seinalt. Edaspidi pean ka selle veel järele katsetama. Väga huvitav oli uurida kui palju kasutavad tegevõpetajad reaalselt ikt õppemänge oma töö juures. Väga hea kogemuse andis erinevate õppemängude otsimine nii internetist kui ka nutiseadmetest. Leidsin mitu head mängu, mida sain katsetada nii rühmalastega kui ka oma pojaga kodus. Üheks huvtavamaks loenguks oli Active Tabeliga töötamine, kuna polnud varem sellega kokku puutunud ning see andis hea kogemuse, kuidas üldse õppemänge ise luua. Kahju, et taolist lauda lasteaedades ei leidu.  Lisaks sain kokku koguda oma blogisse mitmeid häid linke, kust edaspidi on hea mänge leida. Palju mõtteid ja ideid sain edaspidiseks  QR koodidega tutvumisega. Aine üldiselt oli põnev ning arusaadav.

Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Aine alguses lõin enda õpikeskkondade kaardistuseks skeemi. Hetkel ajanappuse tõttu lisan siia keskkonnad, mida saaksin nüüd aine lõppedes sinna juurde lisada. Kirjutan siia nimekirja kõikidest uutest keskkondadest, mille avastasin enda jaoks läbides kõiki haridustehnoloogilisi aineid.

Tööalaselt (ideed):

www.enchantedlearnings.com, www.learningapps.com, www.pinterest.comLemill, E-repositooriumKoolielu.ee

IKT põhiseid õppemänge leiab siit.

Pilditöötlus:

Dr PicPicadilo, http://www.picmonkey.com/, Pixlr, Pixenate,

Helid:

http://naturesoundsfor.me/metsasonginii

http://creativecommons.org/legalmusicforvideos

Audacity

Freedsound (Youtube video MP3ks)

Skech- a song (Android, IPad)

GarageBand (Ipad)

Video:

Movie Maker

Screencast-o-matic (kuvaril toimuva filmimine)

VideoPad video editor

Sellist nimekirja on vaja vahel koostada, et kui tekib olukord ja kohe ei tule meelde, millist keskkonda võiks kasutada, siis leiab kuskilt abi. Selle nimekirja koostasin põhiliselt enda jaoks, et kõik lingid oleksid ühes kohas.

Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Selle aine raames sain palju häid mõtteid ning uusi teadmisi, mida ka lastega õppetöös kasutada. Näiteks helide salvestamine/mahamängimine ning ka töötlemine (nt audacitys). Võimaluse korral sooviks ka nutiseadmega helisid ise luua (skech-a-song). Lisaks ainmatsiooni ning videode tegemine. Lastega salvestasin nii video kui proovisin ka piksillatsiooni. Laste ja ka minu lemmikuks osutus piksillatsiooni tegemine. See pakkus tegemise rõõmu ning ka tulemus tekitas lastes palju emotsioone. Kindlasti kavatsen seda ka edaspidi kasutada nii lastega õppetöös kui isiklikus elus. Ümarnukkudega animatsiooni tahaks ka lastega edaspidi proovida. Ka pilditöötlus oli väga huvitav ning vajalik. Tunnis õpitud plakati tegemine ning näpunäited, kuidas leida sobivaid pilte töötlemiseks olid äärmiselt vajalikud. Kuigi aine oli intensiivne, olin tulemustega väga rahul. Õppisin palju ning sain ka tulevikuks huvitavaid ideid.

Haridustehnoloogi praktika

Haridustehnoloogiliste pädevuste (ISTE) võrdlus enne ja nüüd.

I Õppijate innustamine ja nende loovuse arendamine- 1. ja 2. alapunkti juures on tase tõusnud mitme taseme võrra. Oskan paremini õppijaid toetada ning innovaatilisi õppeülesandeid läbiviia koostöös lastega ning kolleegidega. 3. ja 4. on samuti tõusnud ühe taseme võrra.

II Digiajastule kohaste õpetamis- ja hindamisvõtete arendamine

Iga punkti juures on tase oluliselt tõusnud. Oskan paremini kavandada ning kohandada vajalikke materjale, julgen kasutada õppetöös erinevaid digivahendeid ning veebipõhiseid keskkondi. Hindamise juures ei ole muutust märgata, kuid usun, et koolieelses lasteasutuses on see veidi piiratud.

III Õpetaja eeskuju digiajastu töö- ja õppimiskultuuri kandjana

Digitehnoloogia kasutamisel olid juba eelnevalt head näitajad. Olen teinud ning soovin ka tulevikus teha koostööd erinevate huvigruppidega, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ning veebipõhiseid keskkondi. Tegelen süstemaatiliselt oma digitaalsete materjalidega ning arhiveerin neid digitaalselt. Kasutan uurimistegevuses ning analüüsis digivahendeid ning vastavalt eneseanalüüsile tegelen enesetäiendamisega.

IV Digiühiskonnas kodanikuna käitumine

Õpetan digitaalset turvalisust, eetikat ning käitumisnorme. Püüan tagada võrdsete võimaluste tagamist ning sellele vastavalt planeerin oma tööd. Üritan organisatsioonis ka tagada inetrnetis viisakat käitumist ning vastutustundlikku materjalide kasutamist.

V Kutsealane areng ja eestvedamine

Kasutan õppematerjali veebipõhisest kogukonnast ning lähiajal üritan ka ise hakata materjale lisama. Osalen organisatsiooni tehnoloogia arendustöös ning vajadusel koolitan ka kolleege. Viin läbi kutsealast uuringut, kaardistades õpetajate seisukohti. Analüüsin organisatsiooni tehnoloogilist olukorda ning teen vastavasisulisi ettepanekuid juhtkonnale.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et läbides haridustehnoloogilised ained, on minu ISTE pädevused märgatavalt tõusnud ning edaspidi kavatsen end veel täiendada antud valdkonnas. Nende ainete jooksul olen õppinud palju uut ning saanud kogemuse, mida tähendab haridustehnoloogi töö lasteaias. Olen saanud juurde julgust ning innustust läbiviimaks lastega tegevusi, kus kaustan IKT vahendeid või õppemänge. Lisaks olen sanaud ka toetada ning julgustada kolleege. Praktika käigus kasutasin erinevaid vahendeid ning tunnen, et võiksin ka teistele seda võimalust tutvustada.

Õppekorralduse koha peal sooviksin lisada, et Multimeediumi nädal oli väga hästi organiseeritud. Iga päev erinev teema ning lõpptulemus oli seda väärt. Ainete raames olen tutvunud paljude keskkondadega ning iseseisvat õppimist on olnud palju. Koostöö on sujunud hästi. Ajaveebi haldamine on nüüd igatahes käpas. Üldiselt tagasi vaadates on positiivseid kogemusi olnud päris palju.

Heli loomine ja töötlemine

Multimeedia ja animatsiooni loomise juures tutvusime helide töötlemise ning loomisega.

Helide salvestamiseks kasutasime esialgselt tunni kõrvaklappide küljes olevaid mikrofone ning töötlesime saadud helisid Audacity programmiga. Kahjuks ei salvestanud ma neid katsetusi kuskile, peale klassis asuva arvuti.

Seejärel tegime tutvust erinevate rakendustega tahvelarvutites. Meie valisime IPadile sobiva GarageBandi ning lõime sellega heliklipi ühele videole. Neid kuuasime tunnis kohapeal.

Lisaks puutusin kokku helide salvestamise ning töötlemisega teiste ülesannete juures. Nimelt video töötluse juures lisasime videole heli taustaks. Seejärel animatsiooni tehes kasutasime erinevaid heliklippe (töötlemine Audacityga) ning salvestasime ühe heli, kasutades nutiseadmes olevat Voice Recorderit ning töötlesime Audacityga.

Tehtud töödega saab tutvuda sirvides teisi tehtud ülesandeid (animatsiooni loomine ja “Meie  video”).

Multimeediumi ja animatsioonide aines tehtud ülesanded

Aines “Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis” loodud õppematerjalid lisan siia postitusse linkidena.

  • pildid ja piltide töötlemine: (esitlus)

Loodetavasti suutsin siia kõik vajaliku lisada!

“Lapsed ja tehnoloogia” video tegemine

Olles kõik ilusti ettevalmistanud, hakkasimegi video tegemisega pihta.

Gruppide kaupa viisin lapsed eraldi vaiksemasse ruumi (eripedagoogi kabinetti). Seal selgitasin neile ülesannet ning näitasin vana helikassetti. Filmimisel kasutasin tahvelarvutit. Filmisin igat last eraldi, teistel palusin olla vaikselt ning oodata oma järjekorda. Iga laps sai vastata ning nii iga grupiga eraldi.

Oma videos soovisin kasutada ka osaliselt piksillatsiooni. Osaliselt oli see ülesanne seotud ka haridustehnoloogi praktika ülesandega “ikt vahendi kasutamine õppetegevuses”. Tutvusime fotoaparaadiga ning alustasime pildistamist. Piksillasioonina tegime video alguse, kus lapsed tulevad, ning lõpu, kus nad ära “kaovad”. Pildistamise käigus ei saanud lapsed veel väga aru, miks tuleb nii palju pilte teha ning miks ei võiks lihtsalt filmida. Planeerisin sellest rääkida siis, kui video valmis ning lapsed näevad, mis nendest piltidest kokku tuli. Pildistamise osa möödus rahulikult, kõik lapsed said proovida erinevaid osasid-pildistamist, poseerimist ning juhendamist. Kahjuks ei soovinud mõned lapsed vahepeal pildistama tulla, kuna põnev mäng oli pooleli. Sellest me suurt tüli ei tekitanud ning seetõttu on videos näha kohati, et on rohkem või vähem lapsi.

See hommikupoolik möödus väga ruttu ning põnevalt. Ja muud ei jäänudki üle, kui mina läksin koju monteerimist ning helindamist tegema.

“Lapsed ja tehnoloogia” video ettevalmistus

Oma haridusthenoloogi praktika käigus pean tegema lastega video, kus kasutan mõnd vana tehnika vahendit. Teen oma esimese postituse, milles kirjutan video tegemise ettevalmistustest.

Hakkasin oma video planeerima:

  • otsisin eseme/vahendi, millega videot teha
  • kontrollisin, kas mul on olemas vajalikud tehnikavahendid video salvestamiseks ning monteerimiseks
  • valisin välja sobiva päeva lasteaias, kui saan tegeleda filmimisega
  • mõtlesin välja storyboardi, kuidas video üles ehitan
  • küsisin lapsevanemate käest luba, kas võin filmida ning selgitasin, miks ja kuidas seda läbi viin
  • valmistasin ette tehnikavahendid- akud täis, statiiv, vajalik tarkvara
  • palusin abi oma praktika lähijuhendajalt, et too tesi lapsi nii kaua valvaks, kuni ühe grupiga käin filmimas
  • valmistasin ette eraldi ruumi, kuna rühmaruumis oli lärmakas ning polnud lootuski, et see vaiksemaks muutuks.

Niisiis, tundus, et kõik peaks olema nagu valmis ning võin oma filmi tegemisega pihta hakata!

 

 

Animatsiooni loomine ja analüüs

 

Animatsiooni liigi valik ja põhjendus

 

Meie grupp valis filmitegelasteks ümarnukud – legonukud ja -klotsid. Üheks oluliseks põhjuseks oli, et kõigil meil on kodus lastel erinevad legokomplektid erinevate tegelastega. Määravaks sai asjaolu, et tegelaste päid sai vahetada ja siis muutus ka näoilme. Samuti sai vahetada riideid ja muid detaile ning nukke oli võimalik asetada erinevatesse asenditesse.

Jagasime oma kodulegode pilte ja nende alusel koostasime filmi stsenaariumi. Süžeed koostades mõtlesime ka oma rühma lastele ja kodus ootavatele isiklikele lastele.

 

 

Vahendid

 

TEHNILISED

Meie grupp kasutas animatsiooni loomiseks Canoni fotoaparaati, statiivi, movie makerit, helide otsimiseks erinevaid keskkondi, kõrvaklappe, heli salvestamiseks nutiseadet, helide töötlemine audacity.

DEKORATSIOONID

Taevas – sinine sall ja aluseks riiul, meri – sinine fliisriie laua peal, paberist kollane päike, nööpnõelad päikese kinnituseks, suur laev, päästepaat, paat.

NÄITLEJAD

3 tüdrukut, 4 poissi, erinevate emotsioonidega näod, joogikruusid, müts, kõrvaklapid, raadiosaatjad (2tk), päästevestid (2tk), lestad, kiiver, hapnikuballoon, prillid, detailide kinnituseks näts.

Hai.

Lühistsenaarium

 

ALGUS

Laev on merel. Rahvas pidutseb laeva tekil.

TEGEVUS

Korraga kaotab üks noormeestest tasakaalu ning kukub üle parda ääre vette. Hüüab appi.Teised märkavad, kutsuvad raadiosaatjaga abi.

KULMINATSIOON

Korraga ilmub vette ka haikala, kes õnneks vetelpääste paadi tulekul eemaldus. Vetelpääste paneb vahendid selga ning hüppab vette. Vetelpääste tõmbab noormehe paati ning sõidab minema.

LÕPP

Järgmisel päeval sõidab see noormees tüdrukuga merel, mõlemal päästevestid seljas. Ilmub kiri “Kui paadiga lähed merele, siis päästevest tõmba kerele!”. Lõpusubtiitrid.

Storyboard

 

Meie rühm lähenes selle filmi tegemisele üsna loominguliselt. Me ei joonistanud ega kirjutanud kaadreid paberile. Leppisime süžee, dekoratsioonide ja vahendite osas kokku ja edasi toimetasime arutledes ja loovalt tegelastega mängides.

ALGUSE SUBTIITRID

Kaadrisse ilmub kiri: Mis juhtus merel?

Heli: Algul kostub vaikselt inimeste hääled ja vaikselt muusikat.

1.KAADER

Kaadris on meri, taevas ja päike. Kaadri servast paistab laeva nina. Laev liigub vaikselt kaadrisse. Laeva ninas on mütsi ja kõrvaklappidega mees. Laeva juhib mees, kes algul ei paista. Üleval tekil tantsivad tüdrukud, kellest kahel on käes joogikruusid. Nende kõrval on joogikruusiga mees. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: inimeste hääled ja …

2.KAADER

Kaamera liigub (zooming) tegelastele lähemale. Mees astub mõne sammu reelingule lähemale. Kõigepealt kukub joogitass merre. Mees kummardub ja kukub ise ka vette. Teised tegelased pööravad pea ja keha uppuja suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub sups ja appi-appi hüüe.

3.KAADER

Kaamera liigub (zooming) laeva ninas oleva mehe poole. Mees võtab peast kõrvaklapid ja haarab maast raadiosaatja ning paneb selle kõrva juurde.Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub raadiosaatja segane vestlus ja kohe seejärel mehe appihüüd.

4.KAADER

Kaamera liigub (zooming) alla merele ja uppujale lähemale. Läheneb Haikala, kes kaob lainetesse ja ilmub jälle nähtavale. Vahepeal näitab hai hambaid. Hai ujub kaadrist välja. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: muusika – ohtlik, hirmus

Kohe ilmub kaadrisse päästepaat päästjaga.

Heli: paadimootori mürin.

5.KAADER

Kaamera liigub uppujale ja paadile lähemale. Mees paadis võtab peast kiivri, paneb selga hapnikuballooni, pähe kiivri, jalga lestad ja hüppab tagurpidi vette. ujub uppujani, toob uppuja paati. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: action muusika.

Seejärel sõidab paat minema.

Heli: paadimootori põrin.

6.KAADER

Kaamera liigub merelainete suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: merekohin, lainete loksumine ja kajakate kisa.

7.KAADER

taustaks on meri (rahulik), taevas ja veidi paistavad päikese kiired. Päike tõuseb. Läheneb paat kahe sõitjaga – mees ja naine. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: meloodia – rahulik ja voolav.

8.KAADER

Kaamera liigub paadile lähemale. Paadisolijad sõidavad. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: eelmise kaadri meloodia läheb edasi filmi lõpuni.

9.KAADER

Sõitjad on kaadrist lahkunud. on meri ja taevas ja päike. Ilmub kiri: kui paadiga lähed merele, siis päästevest pane kerele.

LÕPUSUBTIITRID

Ilmub kiri: nukkudega mängisid ja tegijate nimed. Muusika leidmise keskkondade lingid. Kool ja aasta.

 

Eesmärgid, mida animatsiooni loomine toetab

  • Laps oskab tehniliste vahenditega eksperimenteerida (digifotoaparaat, mikrofon, arvuti).
  • Laps teab kuidas animatsiooni luuakse.
  • Lapsel arenevad analüüsi- ja arutlemisoskused.
  • Lapsel arenevad kannatlikkus ja keskendumisvõime.
  • Laps oskab koos kaaslastega tegutseda ühise eesmärgi nimel.
  • Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
  • Lapsel areneb kuulamis ja vaatamisoskus.

Loodud animatsiooni kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis

VALDKOND – Keel ja kõne

EESMÄRK – Laps jutustab oma kogemustest filmis nähtud episoodide üle.

TEGEVUS – Filmi “Mis juhtus merel?” vaatamine. Laste jutustamine: Mis filmis toimus? Miks see juhtus? Kuidas see olukord lahenes?

 

VALDKOND – Meediakasvatus ja mänguoskus.

EESMÄRK – Laps mõistab kuidas nukud filmis liikuma pannakse. Laps mängib erinevaid rolle (fotograaf, näitleja, arvutitehnik, helilooja).

TEGEVUS –  Lapsed liigutavad legovahendeid ja pildistavad digikaameraga. Pärast laevad pildid koos õpetajaga arvutisse, otsivad juurde sobiva heli, muusika.

 

VALDKOND – Meisterdamine

EESMÄRK – Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.

TEGEVUS – Lapsed meisterdavad dekoratsioonid, ehitavad laeva ja valivad tegelased ning nendele sobivad aksessuaarid.

 

VALDKOND – Mina ja keskkond

EESMÄRK – Laps teab kuidas merel ohutult käituda.

TEGEVUS – Arutlemine-vestlemine: Mis juhtus? Miks nii juhtus? Mis meeldis? Mis põnevust tekitas? Mis ei meeldinud?

Animatsiooni protsessi analüüs

RÜHMAKAASLASTE TEGEVUSE ANALÜÜS- Seekord saime ise valida, kellega animatsiooni looma hakkame, seega grupiliikmetega läbisaamine oli hea. Eeltöö jaoks istusime kõik koos maha, mõtlesime, mis vahendid on meil olemas, kuidas kõige lihtsamini teostada ning jagasime ära esimesed ülesanded. Kõik me otsisime kodus olevaid vahendeid- riiet, nukke, legosid, sobivaid vahendeid. Järgmisel päeval näitasime, mis me leidsime. Kellel olid kaasas, kellel pildistatud. Panime paika süžee ning tegelased. Järgmisel päeval hakkasime tööle. Mina pildistasin, Ester, Tuuli ja Ege liigutasid nukke, riiet ning jälgisid, et kõik läheks plaanipäraselt. Helide otsimisega tegelesin mina kodus veidi, järgneval päeval olid  meil seetõttu ka juba mõned helid olemas. Tegin ettepaneku, et jagaksime ülesanded ära- üks tegeleb helide otsimise, teine helide töötluse, kolmas pilditöötluse ning neljas monteerimisega. Kahjuks ei olnud sellega kõik päri ning me pidime koonduma ühe arvuti taha ning järjest kõiki neid asju tegema hakkama. Lõpu poole, kui juba hakkas kiireks minema, otsis Tuuli oma nutiseadmega sobivaid helisid, Ege otsis oma sülearvutist ning mina käisin nutiseadmega kõrvalises kohas helisalvestust tegemas. Üldiselt läks meil hästi- kõik andsid oma panuse ning animatsiooni saime valmis õigeaegselt.

 

TEKKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS- Ületamatuid probleeme ei tekkinud. Veid pusimist tuli küll ette monteerimisel- helid ei jäänud õigesse kohta paika, pildid olid vales järjekorras. Siiski saime kõikidest probleemidest üle ning kohati lähenesime ka loovalt. Pildistamisel tuli olla hoolas ning proovida teha võimalikult sarnased pildid- hiljem neid töödelda sarnasteks on päris raske. Teatus hetki ei teadnud kuidas pildistada nii, et enda käed peale ei jääks (mees kukub üle parda ääre). Võib olla oleks pidanud ka rolle vahetama, et kõik oleks saanud proovida erinevaid osasid.

SOOVITUSED, MÕTTED, IDEED TULEVIKUKS

Kui teha animatsiooni, tuleks alustuseks kasutada võimalikult väheseid detaile- kõike ei jõua iga pildiklõpsu vahel jälgida. Süžee peaks olema lihtne ning mitte keeruline teostada. Legode kasutamine õnnestus päris hästi- neid võiks proovida ka lastega kasutada. Kui teha kukkumisstseeni, siis proovida äkki sarivõttega pildid teha ning hiljem ainult osad pildid valida. Kindlasti tuleks silmas pidada, et mida rohkem pilte, seda  sujuvam on lõpptulemus. Oma animatsiooni vaadates saan aru, et osades kohtades oleks pidanud tegema rohkem pilte.

 

Meie animatsiooni saab vaadata siit.