Haridustehnoloogiliste ainete analüüs

Antud postituses toon välja kõikide haridustehnoloogiliste ainete analüüsi.

IKT põhised õppemängud

Oma õpilepingus olen seadnud endale eesmärgiks ära proovida IKT põhiste õppemängude kasutamine õppeprotsessis. See eesmärk sai ka teostatud. Lisaks leidsin veebipõhiseid õppemänge, mida saaks kasutada ning erinevate nutiseadmete rakendusi, mida edukalt õppetöös kasutada. Häid lahendusi, kuidas toime tulla paljude lastega ning ühe seadmega ma kahjuks ei leidnud. Tekkis küll mõte, et kui kasutada tahvelarvutit näiteks, siis teised lapsed saavad niikaua jälgida seda projektori abil seinalt. Edaspidi pean ka selle veel järele katsetama. Väga huvitav oli uurida kui palju kasutavad tegevõpetajad reaalselt ikt õppemänge oma töö juures. Väga hea kogemuse andis erinevate õppemängude otsimine nii internetist kui ka nutiseadmetest. Leidsin mitu head mängu, mida sain katsetada nii rühmalastega kui ka oma pojaga kodus. Üheks huvtavamaks loenguks oli Active Tabeliga töötamine, kuna polnud varem sellega kokku puutunud ning see andis hea kogemuse, kuidas üldse õppemänge ise luua. Kahju, et taolist lauda lasteaedades ei leidu.  Lisaks sain kokku koguda oma blogisse mitmeid häid linke, kust edaspidi on hea mänge leida. Palju mõtteid ja ideid sain edaspidiseks  QR koodidega tutvumisega. Aine üldiselt oli põnev ning arusaadav.

Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Aine alguses lõin enda õpikeskkondade kaardistuseks skeemi. Hetkel ajanappuse tõttu lisan siia keskkonnad, mida saaksin nüüd aine lõppedes sinna juurde lisada. Kirjutan siia nimekirja kõikidest uutest keskkondadest, mille avastasin enda jaoks läbides kõiki haridustehnoloogilisi aineid.

Tööalaselt (ideed):

www.enchantedlearnings.com, www.learningapps.com, www.pinterest.comLemill, E-repositooriumKoolielu.ee

IKT põhiseid õppemänge leiab siit.

Pilditöötlus:

Dr PicPicadilo, http://www.picmonkey.com/, Pixlr, Pixenate,

Helid:

http://naturesoundsfor.me/metsasonginii

http://creativecommons.org/legalmusicforvideos

Audacity

Freedsound (Youtube video MP3ks)

Skech- a song (Android, IPad)

GarageBand (Ipad)

Video:

Movie Maker

Screencast-o-matic (kuvaril toimuva filmimine)

VideoPad video editor

Sellist nimekirja on vaja vahel koostada, et kui tekib olukord ja kohe ei tule meelde, millist keskkonda võiks kasutada, siis leiab kuskilt abi. Selle nimekirja koostasin põhiliselt enda jaoks, et kõik lingid oleksid ühes kohas.

Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Selle aine raames sain palju häid mõtteid ning uusi teadmisi, mida ka lastega õppetöös kasutada. Näiteks helide salvestamine/mahamängimine ning ka töötlemine (nt audacitys). Võimaluse korral sooviks ka nutiseadmega helisid ise luua (skech-a-song). Lisaks ainmatsiooni ning videode tegemine. Lastega salvestasin nii video kui proovisin ka piksillatsiooni. Laste ja ka minu lemmikuks osutus piksillatsiooni tegemine. See pakkus tegemise rõõmu ning ka tulemus tekitas lastes palju emotsioone. Kindlasti kavatsen seda ka edaspidi kasutada nii lastega õppetöös kui isiklikus elus. Ümarnukkudega animatsiooni tahaks ka lastega edaspidi proovida. Ka pilditöötlus oli väga huvitav ning vajalik. Tunnis õpitud plakati tegemine ning näpunäited, kuidas leida sobivaid pilte töötlemiseks olid äärmiselt vajalikud. Kuigi aine oli intensiivne, olin tulemustega väga rahul. Õppisin palju ning sain ka tulevikuks huvitavaid ideid.

Haridustehnoloogi praktika

Haridustehnoloogiliste pädevuste (ISTE) võrdlus enne ja nüüd.

I Õppijate innustamine ja nende loovuse arendamine- 1. ja 2. alapunkti juures on tase tõusnud mitme taseme võrra. Oskan paremini õppijaid toetada ning innovaatilisi õppeülesandeid läbiviia koostöös lastega ning kolleegidega. 3. ja 4. on samuti tõusnud ühe taseme võrra.

II Digiajastule kohaste õpetamis- ja hindamisvõtete arendamine

Iga punkti juures on tase oluliselt tõusnud. Oskan paremini kavandada ning kohandada vajalikke materjale, julgen kasutada õppetöös erinevaid digivahendeid ning veebipõhiseid keskkondi. Hindamise juures ei ole muutust märgata, kuid usun, et koolieelses lasteasutuses on see veidi piiratud.

III Õpetaja eeskuju digiajastu töö- ja õppimiskultuuri kandjana

Digitehnoloogia kasutamisel olid juba eelnevalt head näitajad. Olen teinud ning soovin ka tulevikus teha koostööd erinevate huvigruppidega, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ning veebipõhiseid keskkondi. Tegelen süstemaatiliselt oma digitaalsete materjalidega ning arhiveerin neid digitaalselt. Kasutan uurimistegevuses ning analüüsis digivahendeid ning vastavalt eneseanalüüsile tegelen enesetäiendamisega.

IV Digiühiskonnas kodanikuna käitumine

Õpetan digitaalset turvalisust, eetikat ning käitumisnorme. Püüan tagada võrdsete võimaluste tagamist ning sellele vastavalt planeerin oma tööd. Üritan organisatsioonis ka tagada inetrnetis viisakat käitumist ning vastutustundlikku materjalide kasutamist.

V Kutsealane areng ja eestvedamine

Kasutan õppematerjali veebipõhisest kogukonnast ning lähiajal üritan ka ise hakata materjale lisama. Osalen organisatsiooni tehnoloogia arendustöös ning vajadusel koolitan ka kolleege. Viin läbi kutsealast uuringut, kaardistades õpetajate seisukohti. Analüüsin organisatsiooni tehnoloogilist olukorda ning teen vastavasisulisi ettepanekuid juhtkonnale.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et läbides haridustehnoloogilised ained, on minu ISTE pädevused märgatavalt tõusnud ning edaspidi kavatsen end veel täiendada antud valdkonnas. Nende ainete jooksul olen õppinud palju uut ning saanud kogemuse, mida tähendab haridustehnoloogi töö lasteaias. Olen saanud juurde julgust ning innustust läbiviimaks lastega tegevusi, kus kaustan IKT vahendeid või õppemänge. Lisaks olen sanaud ka toetada ning julgustada kolleege. Praktika käigus kasutasin erinevaid vahendeid ning tunnen, et võiksin ka teistele seda võimalust tutvustada.

Õppekorralduse koha peal sooviksin lisada, et Multimeediumi nädal oli väga hästi organiseeritud. Iga päev erinev teema ning lõpptulemus oli seda väärt. Ainete raames olen tutvunud paljude keskkondadega ning iseseisvat õppimist on olnud palju. Koostöö on sujunud hästi. Ajaveebi haldamine on nüüd igatahes käpas. Üldiselt tagasi vaadates on positiivseid kogemusi olnud päris palju.

Multimeediumi ja animatsioonide aines tehtud ülesanded

Aines “Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia õppeprotsessis” loodud õppematerjalid lisan siia postitusse linkidena.

  • pildid ja piltide töötlemine: (esitlus)

Loodetavasti suutsin siia kõik vajaliku lisada!

“Lapsed ja tehnoloogia” video tegemine

Olles kõik ilusti ettevalmistanud, hakkasimegi video tegemisega pihta.

Gruppide kaupa viisin lapsed eraldi vaiksemasse ruumi (eripedagoogi kabinetti). Seal selgitasin neile ülesannet ning näitasin vana helikassetti. Filmimisel kasutasin tahvelarvutit. Filmisin igat last eraldi, teistel palusin olla vaikselt ning oodata oma järjekorda. Iga laps sai vastata ning nii iga grupiga eraldi.

Oma videos soovisin kasutada ka osaliselt piksillatsiooni. Osaliselt oli see ülesanne seotud ka haridustehnoloogi praktika ülesandega “ikt vahendi kasutamine õppetegevuses”. Tutvusime fotoaparaadiga ning alustasime pildistamist. Piksillasioonina tegime video alguse, kus lapsed tulevad, ning lõpu, kus nad ära “kaovad”. Pildistamise käigus ei saanud lapsed veel väga aru, miks tuleb nii palju pilte teha ning miks ei võiks lihtsalt filmida. Planeerisin sellest rääkida siis, kui video valmis ning lapsed näevad, mis nendest piltidest kokku tuli. Pildistamise osa möödus rahulikult, kõik lapsed said proovida erinevaid osasid-pildistamist, poseerimist ning juhendamist. Kahjuks ei soovinud mõned lapsed vahepeal pildistama tulla, kuna põnev mäng oli pooleli. Sellest me suurt tüli ei tekitanud ning seetõttu on videos näha kohati, et on rohkem või vähem lapsi.

See hommikupoolik möödus väga ruttu ning põnevalt. Ja muud ei jäänudki üle, kui mina läksin koju monteerimist ning helindamist tegema.

“Lapsed ja tehnoloogia” video ettevalmistus

Oma haridusthenoloogi praktika käigus pean tegema lastega video, kus kasutan mõnd vana tehnika vahendit. Teen oma esimese postituse, milles kirjutan video tegemise ettevalmistustest.

Hakkasin oma video planeerima:

  • otsisin eseme/vahendi, millega videot teha
  • kontrollisin, kas mul on olemas vajalikud tehnikavahendid video salvestamiseks ning monteerimiseks
  • valisin välja sobiva päeva lasteaias, kui saan tegeleda filmimisega
  • mõtlesin välja storyboardi, kuidas video üles ehitan
  • küsisin lapsevanemate käest luba, kas võin filmida ning selgitasin, miks ja kuidas seda läbi viin
  • valmistasin ette tehnikavahendid- akud täis, statiiv, vajalik tarkvara
  • palusin abi oma praktika lähijuhendajalt, et too tesi lapsi nii kaua valvaks, kuni ühe grupiga käin filmimas
  • valmistasin ette eraldi ruumi, kuna rühmaruumis oli lärmakas ning polnud lootuski, et see vaiksemaks muutuks.

Niisiis, tundus, et kõik peaks olema nagu valmis ning võin oma filmi tegemisega pihta hakata!

 

 

IKT vahendiga õppetegevuse vaatlus praktikabaasis

Praktika lasteaiast leidsin õpetaja, kes oli nõus ikt vahendiga õppetegevust proovima. Kerge see leidmine kahjuks polnud, kuna enamus õpetajaid pole harjunud selliseid õppetegevusi tegema ning enamus pelgavad juba tavaliste õppetegevuste vatalust. Siiski leidsin õpetaja, kes peale minu pikka veenmist oli nõus proovima. Mina aitasin tegevuse ette valmistada- planeerida, vahendid valida ja ette valmistada, eesmärgid ning läbiviimine oli õpetaja poolt.

Eesmärgid: Laps oskab nimetada mõnd IKT vahendit. Laps julgeb avaldada oma arvamust. Laps teab, kuidas käituda tulekahju korral.

Tegevuse kirjeldus: Lapsed kogunesid rühmas pingile istuma. Õpetaja alustas vestlust ikt vahenditest. Küsis laste käest, kas nad teavad, mis on ikt ning selle vahendid. Õpetaja selgitab lastele mõisteid ning  selgitab, mida nad edasi hakkavad tegema. Lisaks teeb õpetaja sissejuhatuse tunniteemasse- tulekahju korral käitumine. Lapsed võtavad paaridesse ukse juurde ning liiguvad alla saali. Seal on ette valmistatud sülearvuti välja otsitud sobiva videoga ning see on ühendatud projektoriga, mis näitab pilti seinale. Lapsed istuvad pinkidele ning hakkavad video vaatama. Peale video vaatamist toimub arutelu tulekahju korral käitumisest ning tegevus lõppeb sellega, et iga laps nimetab ühe ikt vahendi, mida ta teab. Lapsed liiguvad rühma tagasi.

Analüüs: Tegevus oli iseenesest lihtne. Lastele väga meeldis videot suurelt ekraanilt näidata. Õpetaja tunnistas samuti, et video näitamine oli hea vaheldus enda pidevale rääkimisele ning õp märkas samuti, et lapsed olid palju rahulikumad ning keskendunud. Lapsed ei teadnud esialgu ikt vahenditest palju, kuna see mõiste oli neile võõras. Kui õpetaja oli neile selgitanud, siis teadsid lapsed väga hästi ning oskasid ka kõik mõne vahendi nimetada. Õpetaja tunnistas, et tegevus oli põnev, kuid ettevalmistust nõudis rohkem kui tavaline. Pidi kinnitama, et saal on vaba ning pingid valmis seadma. Arvutist video otsimine ei tekitanud probleeme, kuid vahendite ühendamine ning pildi seinale suunamine võttis omajagu aega nii minul kui õpetajal. Lapsed olid aga väga rahul, kuna said natuke rühmast välja liikuda ning videot vaadata. Õpetaja lisas, et kui tal oleks keegi kogu aeg nii abis, siis võiks teine kordki mõelda taolisele õppetegevusele, kuid kahjuks ei ole see nii. Hea, et sain olla praktikal ning ka õpetajatele elamusi ning abi pakkuda, mitte ainult vastupidi. Koostöö toimis vastakuti.

IKT vahendi kasutamine õppeprotsessis

Oma praktika käigus kavandasin õppetegevuse, kus kasutasin ikt vahendit. “Laps ja vana tehnoloogia vahend” video tegemiseks soovisin rühmalastega veidi proovida ka piksillatsiooni tegemist. Seetõttu planeerisin päeva enne video tegemist fotodele. Nimelt enne pildistama hakkamist vestlesin lastega. Arutlesime fotoaparaadi kasutamise üle. Kes seda peaks kasutama? Millistel puhkudel? Kas lapsed ka võiksid fotosid teha? Mida peaks silmas pidama fotoaparaadi kasutamise juures? Kuidas tekib pilt? Ja kuidas me seda pärast näeme.

Eesmärgid: Laps teab, kuidas kasutada ohutult ikt vahendit. Laps oskab avaldada oma arvamust. Laps oskab ära kuulata ka teiste arvamuse. Laps oskab esitada erinevaid emotsioone ning kehaasendeid. Laps oskab teha meeskonnatööd ning teistega arvestada.

Tegevuse lühikirjeldus: Alustasime vestluse ning aruteluga. Vaatlesime erinevaid fotoaparaate ning fotoaparaadi osi. Tegime selgeks reegldi, mida peab meeles pidama fotoaparaati kasutades. (Nt. pael ümber käe, suuremate aparaatide puhul ümber kaela, katik eest ära, hoida pildistamise nuppu esialgu pool all, näppudega ei tohi puutuda objektiivi ava). Seejärel hakkasime tegema piksillatsiooni jaoks pilte. Üks lastest poseeris ning teised said järjest proovida pilte teha. Niikaua kui esimesed poseerisid ning teised pildistasid, siis kolmnadad aitasid mind laste liikumise juhendamisega. Iga laps sai kõiki etappe proovida (pildistamine, poseerimine, juhendamine). Monteerimine jäi õpetajale. Juhendamisel palusime lapsel võtta erinevaid poose (käed üleval, üks jalg ees üleval, kükita) ning näidata erinevaid emotsioone.

Analüüs: Lapsed olid väga aktiivsed. Õnneks oli see päev tegevuses ka vähe lapsi ning kõik lapsed jõudsid proovida erinevaid etappe. Pildistamise võtte said lapsed kähku selgeks. Kõige raskemaks osutus fotoaparaadi paigal hoidmine ning poseerimine. Kuna lapsed ise pildistasid, siis teine kord võis veidi kauem aega minna, et laps saaks pildi tehtud ning seetõttu pidi mõni laps väga kaua poseerima. Siiski oli tunda, et lapsed olid väga põnevil ning ootavad huviga piksillatsiooni valmimist. Kui filmike valmis monteeritud, siis saab veel arutada, kes millist pilti tegi ning kas nad mõistavad, kui pikk ning aeganõudev võib olla filmi tegemine.