Animatsiooni loomine ja analüüs

 

Animatsiooni liigi valik ja põhjendus

 

Meie grupp valis filmitegelasteks ümarnukud – legonukud ja -klotsid. Üheks oluliseks põhjuseks oli, et kõigil meil on kodus lastel erinevad legokomplektid erinevate tegelastega. Määravaks sai asjaolu, et tegelaste päid sai vahetada ja siis muutus ka näoilme. Samuti sai vahetada riideid ja muid detaile ning nukke oli võimalik asetada erinevatesse asenditesse.

Jagasime oma kodulegode pilte ja nende alusel koostasime filmi stsenaariumi. Süžeed koostades mõtlesime ka oma rühma lastele ja kodus ootavatele isiklikele lastele.

 

 

Vahendid

 

TEHNILISED

Meie grupp kasutas animatsiooni loomiseks Canoni fotoaparaati, statiivi, movie makerit, helide otsimiseks erinevaid keskkondi, kõrvaklappe, heli salvestamiseks nutiseadet, helide töötlemine audacity.

DEKORATSIOONID

Taevas – sinine sall ja aluseks riiul, meri – sinine fliisriie laua peal, paberist kollane päike, nööpnõelad päikese kinnituseks, suur laev, päästepaat, paat.

NÄITLEJAD

3 tüdrukut, 4 poissi, erinevate emotsioonidega näod, joogikruusid, müts, kõrvaklapid, raadiosaatjad (2tk), päästevestid (2tk), lestad, kiiver, hapnikuballoon, prillid, detailide kinnituseks näts.

Hai.

Lühistsenaarium

 

ALGUS

Laev on merel. Rahvas pidutseb laeva tekil.

TEGEVUS

Korraga kaotab üks noormeestest tasakaalu ning kukub üle parda ääre vette. Hüüab appi.Teised märkavad, kutsuvad raadiosaatjaga abi.

KULMINATSIOON

Korraga ilmub vette ka haikala, kes õnneks vetelpääste paadi tulekul eemaldus. Vetelpääste paneb vahendid selga ning hüppab vette. Vetelpääste tõmbab noormehe paati ning sõidab minema.

LÕPP

Järgmisel päeval sõidab see noormees tüdrukuga merel, mõlemal päästevestid seljas. Ilmub kiri “Kui paadiga lähed merele, siis päästevest tõmba kerele!”. Lõpusubtiitrid.

Storyboard

 

Meie rühm lähenes selle filmi tegemisele üsna loominguliselt. Me ei joonistanud ega kirjutanud kaadreid paberile. Leppisime süžee, dekoratsioonide ja vahendite osas kokku ja edasi toimetasime arutledes ja loovalt tegelastega mängides.

ALGUSE SUBTIITRID

Kaadrisse ilmub kiri: Mis juhtus merel?

Heli: Algul kostub vaikselt inimeste hääled ja vaikselt muusikat.

1.KAADER

Kaadris on meri, taevas ja päike. Kaadri servast paistab laeva nina. Laev liigub vaikselt kaadrisse. Laeva ninas on mütsi ja kõrvaklappidega mees. Laeva juhib mees, kes algul ei paista. Üleval tekil tantsivad tüdrukud, kellest kahel on käes joogikruusid. Nende kõrval on joogikruusiga mees. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: inimeste hääled ja …

2.KAADER

Kaamera liigub (zooming) tegelastele lähemale. Mees astub mõne sammu reelingule lähemale. Kõigepealt kukub joogitass merre. Mees kummardub ja kukub ise ka vette. Teised tegelased pööravad pea ja keha uppuja suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub sups ja appi-appi hüüe.

3.KAADER

Kaamera liigub (zooming) laeva ninas oleva mehe poole. Mees võtab peast kõrvaklapid ja haarab maast raadiosaatja ning paneb selle kõrva juurde.Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub raadiosaatja segane vestlus ja kohe seejärel mehe appihüüd.

4.KAADER

Kaamera liigub (zooming) alla merele ja uppujale lähemale. Läheneb Haikala, kes kaob lainetesse ja ilmub jälle nähtavale. Vahepeal näitab hai hambaid. Hai ujub kaadrist välja. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: muusika – ohtlik, hirmus

Kohe ilmub kaadrisse päästepaat päästjaga.

Heli: paadimootori mürin.

5.KAADER

Kaamera liigub uppujale ja paadile lähemale. Mees paadis võtab peast kiivri, paneb selga hapnikuballooni, pähe kiivri, jalga lestad ja hüppab tagurpidi vette. ujub uppujani, toob uppuja paati. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: action muusika.

Seejärel sõidab paat minema.

Heli: paadimootori põrin.

6.KAADER

Kaamera liigub merelainete suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: merekohin, lainete loksumine ja kajakate kisa.

7.KAADER

taustaks on meri (rahulik), taevas ja veidi paistavad päikese kiired. Päike tõuseb. Läheneb paat kahe sõitjaga – mees ja naine. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: meloodia – rahulik ja voolav.

8.KAADER

Kaamera liigub paadile lähemale. Paadisolijad sõidavad. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: eelmise kaadri meloodia läheb edasi filmi lõpuni.

9.KAADER

Sõitjad on kaadrist lahkunud. on meri ja taevas ja päike. Ilmub kiri: kui paadiga lähed merele, siis päästevest pane kerele.

LÕPUSUBTIITRID

Ilmub kiri: nukkudega mängisid ja tegijate nimed. Muusika leidmise keskkondade lingid. Kool ja aasta.

 

Eesmärgid, mida animatsiooni loomine toetab

  • Laps oskab tehniliste vahenditega eksperimenteerida (digifotoaparaat, mikrofon, arvuti).
  • Laps teab kuidas animatsiooni luuakse.
  • Lapsel arenevad analüüsi- ja arutlemisoskused.
  • Lapsel arenevad kannatlikkus ja keskendumisvõime.
  • Laps oskab koos kaaslastega tegutseda ühise eesmärgi nimel.
  • Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
  • Lapsel areneb kuulamis ja vaatamisoskus.

Loodud animatsiooni kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis

VALDKOND – Keel ja kõne

EESMÄRK – Laps jutustab oma kogemustest filmis nähtud episoodide üle.

TEGEVUS – Filmi “Mis juhtus merel?” vaatamine. Laste jutustamine: Mis filmis toimus? Miks see juhtus? Kuidas see olukord lahenes?

 

VALDKOND – Meediakasvatus ja mänguoskus.

EESMÄRK – Laps mõistab kuidas nukud filmis liikuma pannakse. Laps mängib erinevaid rolle (fotograaf, näitleja, arvutitehnik, helilooja).

TEGEVUS –  Lapsed liigutavad legovahendeid ja pildistavad digikaameraga. Pärast laevad pildid koos õpetajaga arvutisse, otsivad juurde sobiva heli, muusika.

 

VALDKOND – Meisterdamine

EESMÄRK – Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.

TEGEVUS – Lapsed meisterdavad dekoratsioonid, ehitavad laeva ja valivad tegelased ning nendele sobivad aksessuaarid.

 

VALDKOND – Mina ja keskkond

EESMÄRK – Laps teab kuidas merel ohutult käituda.

TEGEVUS – Arutlemine-vestlemine: Mis juhtus? Miks nii juhtus? Mis meeldis? Mis põnevust tekitas? Mis ei meeldinud?

Animatsiooni protsessi analüüs

RÜHMAKAASLASTE TEGEVUSE ANALÜÜS- Seekord saime ise valida, kellega animatsiooni looma hakkame, seega grupiliikmetega läbisaamine oli hea. Eeltöö jaoks istusime kõik koos maha, mõtlesime, mis vahendid on meil olemas, kuidas kõige lihtsamini teostada ning jagasime ära esimesed ülesanded. Kõik me otsisime kodus olevaid vahendeid- riiet, nukke, legosid, sobivaid vahendeid. Järgmisel päeval näitasime, mis me leidsime. Kellel olid kaasas, kellel pildistatud. Panime paika süžee ning tegelased. Järgmisel päeval hakkasime tööle. Mina pildistasin, Ester, Tuuli ja Ege liigutasid nukke, riiet ning jälgisid, et kõik läheks plaanipäraselt. Helide otsimisega tegelesin mina kodus veidi, järgneval päeval olid  meil seetõttu ka juba mõned helid olemas. Tegin ettepaneku, et jagaksime ülesanded ära- üks tegeleb helide otsimise, teine helide töötluse, kolmas pilditöötluse ning neljas monteerimisega. Kahjuks ei olnud sellega kõik päri ning me pidime koonduma ühe arvuti taha ning järjest kõiki neid asju tegema hakkama. Lõpu poole, kui juba hakkas kiireks minema, otsis Tuuli oma nutiseadmega sobivaid helisid, Ege otsis oma sülearvutist ning mina käisin nutiseadmega kõrvalises kohas helisalvestust tegemas. Üldiselt läks meil hästi- kõik andsid oma panuse ning animatsiooni saime valmis õigeaegselt.

 

TEKKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS- Ületamatuid probleeme ei tekkinud. Veid pusimist tuli küll ette monteerimisel- helid ei jäänud õigesse kohta paika, pildid olid vales järjekorras. Siiski saime kõikidest probleemidest üle ning kohati lähenesime ka loovalt. Pildistamisel tuli olla hoolas ning proovida teha võimalikult sarnased pildid- hiljem neid töödelda sarnasteks on päris raske. Teatus hetki ei teadnud kuidas pildistada nii, et enda käed peale ei jääks (mees kukub üle parda ääre). Võib olla oleks pidanud ka rolle vahetama, et kõik oleks saanud proovida erinevaid osasid.

SOOVITUSED, MÕTTED, IDEED TULEVIKUKS

Kui teha animatsiooni, tuleks alustuseks kasutada võimalikult väheseid detaile- kõike ei jõua iga pildiklõpsu vahel jälgida. Süžee peaks olema lihtne ning mitte keeruline teostada. Legode kasutamine õnnestus päris hästi- neid võiks proovida ka lastega kasutada. Kui teha kukkumisstseeni, siis proovida äkki sarivõttega pildid teha ning hiljem ainult osad pildid valida. Kindlasti tuleks silmas pidada, et mida rohkem pilte, seda  sujuvam on lõpptulemus. Oma animatsiooni vaadates saan aru, et osades kohtades oleks pidanud tegema rohkem pilte.

 

Meie animatsiooni saab vaadata siit.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s