IKT põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Praktika käigus uurisin, mil määral kasutavad õpetajad IKT põhiseid õppemänge oma töös.

IKT põhised õppemängud ning tavalised õppemängud ei ole nii erinevad, eesmärgid on mõlemal juhul sarnased- et laps omandaks huviga uut teadmist. Antud kaardistusega soovisin teada, kui palju tegevõpetajaid kasutavad õppeprotsessis IKT põhiseid õppemänge ning kui, siis miks. Mis on põhilised takistavad tegurid.

Asudes praktikabaasis asja uurima, valisin uurimismeetodiks intervjuu. Kuna veebipõhiste keskkondade kaardistuse juures kasutasin internetipõhist ankeeti ning vastuseid ei laekunud nii palju, kui oleksin oodanud. Seekord otsustasin minna vestlema õpetajatega isiklikult. Ükskõik millised vastused siis küll tulevad, on mul vähemalt kogu materjal olemas. Mõningal määral kasutasin intervjueerimist ka seetõttu, et saaksin vajadusel küsimusi täpsustada/ selgitada ning lisaküsimusi esitada.

Küsitlesin kuue aiarühma õpetajaid. Aiarühma (3-7 a.) õpetajad seetõttu, et kuna praktikabaasi sõimerühmad asuvad eraldi majas linna teises otsas, ei olnud mul kahjuks võimalik ajapuuduse tõttu sinna minna. Mugavusvalimi moodustasid 12 tegevõpetajat.

screenshot.15

 

Esitasin intervjueeritavatele järgnevad küsimused:

  • Kas olete kasutanud IKT põhiseid õppemänge oma töös?
  • Kui jah, siis kui tihti Te keskmiselt neid kasutate? Kord nädalas, kord kuus, kord poolaasta jooksul, kord aastas või harvemini kui kord aastas. Miks?
  • Kui Te ei kasuta IKT põhiseid õppemänge, siis palun põhjendage, miks?

Vastanutest kolm õpetajat ei kasuta kunagi IKT põhiseid õppemänge, tuues põhjenduseks, et neil on rühmas piisavalt tavalisi mänge ning kuna nad on siiani väga ilusti nendega hakkama saanud, ei pea nad vajalikuks midagi toimivas süsteemis muuta.

Nagu jooniselt on näha, siis ei leidu ühtegi õpetajat, kes kasutaks IKT põhiseid õppemänge õppeprotsessis iganädalaselt. Üks õpetaja kasutab oma töös neid kord kuus, lisades, et tahaks kindlasti rohkem jõuda, kuid aega napib. Üks õpetaja kasutab kord poolaasta jooksul, põhjendades, et ei näe vajadust tihedamaks kasutamiseks. Kaks õpetajat kasutavad IKT põhiseid õppemänge kord aastas, öeldes, et need on liiga keerulised ning tihti ei leia teemaga sobivat mängu. Ning viis vastanutest kasutab IKT põhiseid mänge harvemini kui kord aastas, tuues välja, et nad on proovinud küll, kuid üle ühe või kahe korra nad seda oma pika tööstaaži juures teinud pole. Põhjenduseks toovad selle, et nad esimesel korral ei suutnud kuidagi tegevust nii organiseerida, et oleks hästi välja tulnud ning edaspidi hoiavad parem eemale.

Arvestades lasteaia olukorda, kus igas rühmas on internetiühendusega arvuti, on seis üsna halb. Vahendid on olemas, kuid õpetajad ei soovi midagi uut proovida, või kui proovivad ning esimesel katsel ebaõnnestusid, siis rohkem aega sellele ei kulutata. Leidus vaid üksikuid õpetajaid kes tahtsid neid kasutada, kuid ajanappuse tõttu ei saa IKT põhiseid õppemänge kasutada tihemini kui kord aasta või kord kuu jooksul. See aga näitab seda, et õpetajad vajavad rohkem ajaressurssi IKT põhiste õppemängude planeerimiseks ning kiire tempo juures lükatakse see võimalus lihtsalt tahaplaanile, kuna tundub tavalistest õppemängudest ebaolulisem.

Usun, et olukorda aitaksid parandada koolitused, kus tutvustatakse erinevaid  IKT põhiseid õppemänge ning selgitatakse, kuidas saaks edukalt neid tegevustesse planeerida. Kindlasti võiks olla lasteaias ka tugiisik, kes vajadusel nõustab, aitab ja õpetab. Hetkel tundub, et õpetajaid takistab julguse või oskuste puudumine, mõnel üksikul juhul ka vähene huvi valdkonna vastu.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s