Animatsiooni loomine ja analüüs

 

Animatsiooni liigi valik ja põhjendus

 

Meie grupp valis filmitegelasteks ümarnukud – legonukud ja -klotsid. Üheks oluliseks põhjuseks oli, et kõigil meil on kodus lastel erinevad legokomplektid erinevate tegelastega. Määravaks sai asjaolu, et tegelaste päid sai vahetada ja siis muutus ka näoilme. Samuti sai vahetada riideid ja muid detaile ning nukke oli võimalik asetada erinevatesse asenditesse.

Jagasime oma kodulegode pilte ja nende alusel koostasime filmi stsenaariumi. Süžeed koostades mõtlesime ka oma rühma lastele ja kodus ootavatele isiklikele lastele.

 

 

Vahendid

 

TEHNILISED

Meie grupp kasutas animatsiooni loomiseks Canoni fotoaparaati, statiivi, movie makerit, helide otsimiseks erinevaid keskkondi, kõrvaklappe, heli salvestamiseks nutiseadet, helide töötlemine audacity.

DEKORATSIOONID

Taevas – sinine sall ja aluseks riiul, meri – sinine fliisriie laua peal, paberist kollane päike, nööpnõelad päikese kinnituseks, suur laev, päästepaat, paat.

NÄITLEJAD

3 tüdrukut, 4 poissi, erinevate emotsioonidega näod, joogikruusid, müts, kõrvaklapid, raadiosaatjad (2tk), päästevestid (2tk), lestad, kiiver, hapnikuballoon, prillid, detailide kinnituseks näts.

Hai.

Lühistsenaarium

 

ALGUS

Laev on merel. Rahvas pidutseb laeva tekil.

TEGEVUS

Korraga kaotab üks noormeestest tasakaalu ning kukub üle parda ääre vette. Hüüab appi.Teised märkavad, kutsuvad raadiosaatjaga abi.

KULMINATSIOON

Korraga ilmub vette ka haikala, kes õnneks vetelpääste paadi tulekul eemaldus. Vetelpääste paneb vahendid selga ning hüppab vette. Vetelpääste tõmbab noormehe paati ning sõidab minema.

LÕPP

Järgmisel päeval sõidab see noormees tüdrukuga merel, mõlemal päästevestid seljas. Ilmub kiri “Kui paadiga lähed merele, siis päästevest tõmba kerele!”. Lõpusubtiitrid.

Storyboard

 

Meie rühm lähenes selle filmi tegemisele üsna loominguliselt. Me ei joonistanud ega kirjutanud kaadreid paberile. Leppisime süžee, dekoratsioonide ja vahendite osas kokku ja edasi toimetasime arutledes ja loovalt tegelastega mängides.

ALGUSE SUBTIITRID

Kaadrisse ilmub kiri: Mis juhtus merel?

Heli: Algul kostub vaikselt inimeste hääled ja vaikselt muusikat.

1.KAADER

Kaadris on meri, taevas ja päike. Kaadri servast paistab laeva nina. Laev liigub vaikselt kaadrisse. Laeva ninas on mütsi ja kõrvaklappidega mees. Laeva juhib mees, kes algul ei paista. Üleval tekil tantsivad tüdrukud, kellest kahel on käes joogikruusid. Nende kõrval on joogikruusiga mees. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: inimeste hääled ja …

2.KAADER

Kaamera liigub (zooming) tegelastele lähemale. Mees astub mõne sammu reelingule lähemale. Kõigepealt kukub joogitass merre. Mees kummardub ja kukub ise ka vette. Teised tegelased pööravad pea ja keha uppuja suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub sups ja appi-appi hüüe.

3.KAADER

Kaamera liigub (zooming) laeva ninas oleva mehe poole. Mees võtab peast kõrvaklapid ja haarab maast raadiosaatja ning paneb selle kõrva juurde.Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: kostub raadiosaatja segane vestlus ja kohe seejärel mehe appihüüd.

4.KAADER

Kaamera liigub (zooming) alla merele ja uppujale lähemale. Läheneb Haikala, kes kaob lainetesse ja ilmub jälle nähtavale. Vahepeal näitab hai hambaid. Hai ujub kaadrist välja. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid, kehasid.

Heli: muusika – ohtlik, hirmus

Kohe ilmub kaadrisse päästepaat päästjaga.

Heli: paadimootori mürin.

5.KAADER

Kaamera liigub uppujale ja paadile lähemale. Mees paadis võtab peast kiivri, paneb selga hapnikuballooni, pähe kiivri, jalga lestad ja hüppab tagurpidi vette. ujub uppujani, toob uppuja paati. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: action muusika.

Seejärel sõidab paat minema.

Heli: paadimootori põrin.

6.KAADER

Kaamera liigub merelainete suunas. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet.

Heli: merekohin, lainete loksumine ja kajakate kisa.

7.KAADER

taustaks on meri (rahulik), taevas ja veidi paistavad päikese kiired. Päike tõuseb. Läheneb paat kahe sõitjaga – mees ja naine. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: meloodia – rahulik ja voolav.

8.KAADER

Kaamera liigub paadile lähemale. Paadisolijad sõidavad. Keegi liigutab iga pildi klõpsu järel sinist riiet ja tegelaste käsi, päid.

Heli: eelmise kaadri meloodia läheb edasi filmi lõpuni.

9.KAADER

Sõitjad on kaadrist lahkunud. on meri ja taevas ja päike. Ilmub kiri: kui paadiga lähed merele, siis päästevest pane kerele.

LÕPUSUBTIITRID

Ilmub kiri: nukkudega mängisid ja tegijate nimed. Muusika leidmise keskkondade lingid. Kool ja aasta.

 

Eesmärgid, mida animatsiooni loomine toetab

  • Laps oskab tehniliste vahenditega eksperimenteerida (digifotoaparaat, mikrofon, arvuti).
  • Laps teab kuidas animatsiooni luuakse.
  • Lapsel arenevad analüüsi- ja arutlemisoskused.
  • Lapsel arenevad kannatlikkus ja keskendumisvõime.
  • Laps oskab koos kaaslastega tegutseda ühise eesmärgi nimel.
  • Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.
  • Lapsel areneb kuulamis ja vaatamisoskus.

Loodud animatsiooni kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis

VALDKOND – Keel ja kõne

EESMÄRK – Laps jutustab oma kogemustest filmis nähtud episoodide üle.

TEGEVUS – Filmi “Mis juhtus merel?” vaatamine. Laste jutustamine: Mis filmis toimus? Miks see juhtus? Kuidas see olukord lahenes?

 

VALDKOND – Meediakasvatus ja mänguoskus.

EESMÄRK – Laps mõistab kuidas nukud filmis liikuma pannakse. Laps mängib erinevaid rolle (fotograaf, näitleja, arvutitehnik, helilooja).

TEGEVUS –  Lapsed liigutavad legovahendeid ja pildistavad digikaameraga. Pärast laevad pildid koos õpetajaga arvutisse, otsivad juurde sobiva heli, muusika.

 

VALDKOND – Meisterdamine

EESMÄRK – Lapsel areneb loovus ja eneseväljendusoskus.

TEGEVUS – Lapsed meisterdavad dekoratsioonid, ehitavad laeva ja valivad tegelased ning nendele sobivad aksessuaarid.

 

VALDKOND – Mina ja keskkond

EESMÄRK – Laps teab kuidas merel ohutult käituda.

TEGEVUS – Arutlemine-vestlemine: Mis juhtus? Miks nii juhtus? Mis meeldis? Mis põnevust tekitas? Mis ei meeldinud?

Animatsiooni protsessi analüüs

RÜHMAKAASLASTE TEGEVUSE ANALÜÜS- Seekord saime ise valida, kellega animatsiooni looma hakkame, seega grupiliikmetega läbisaamine oli hea. Eeltöö jaoks istusime kõik koos maha, mõtlesime, mis vahendid on meil olemas, kuidas kõige lihtsamini teostada ning jagasime ära esimesed ülesanded. Kõik me otsisime kodus olevaid vahendeid- riiet, nukke, legosid, sobivaid vahendeid. Järgmisel päeval näitasime, mis me leidsime. Kellel olid kaasas, kellel pildistatud. Panime paika süžee ning tegelased. Järgmisel päeval hakkasime tööle. Mina pildistasin, Ester, Tuuli ja Ege liigutasid nukke, riiet ning jälgisid, et kõik läheks plaanipäraselt. Helide otsimisega tegelesin mina kodus veidi, järgneval päeval olid  meil seetõttu ka juba mõned helid olemas. Tegin ettepaneku, et jagaksime ülesanded ära- üks tegeleb helide otsimise, teine helide töötluse, kolmas pilditöötluse ning neljas monteerimisega. Kahjuks ei olnud sellega kõik päri ning me pidime koonduma ühe arvuti taha ning järjest kõiki neid asju tegema hakkama. Lõpu poole, kui juba hakkas kiireks minema, otsis Tuuli oma nutiseadmega sobivaid helisid, Ege otsis oma sülearvutist ning mina käisin nutiseadmega kõrvalises kohas helisalvestust tegemas. Üldiselt läks meil hästi- kõik andsid oma panuse ning animatsiooni saime valmis õigeaegselt.

 

TEKKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS- Ületamatuid probleeme ei tekkinud. Veid pusimist tuli küll ette monteerimisel- helid ei jäänud õigesse kohta paika, pildid olid vales järjekorras. Siiski saime kõikidest probleemidest üle ning kohati lähenesime ka loovalt. Pildistamisel tuli olla hoolas ning proovida teha võimalikult sarnased pildid- hiljem neid töödelda sarnasteks on päris raske. Teatus hetki ei teadnud kuidas pildistada nii, et enda käed peale ei jääks (mees kukub üle parda ääre). Võib olla oleks pidanud ka rolle vahetama, et kõik oleks saanud proovida erinevaid osasid.

SOOVITUSED, MÕTTED, IDEED TULEVIKUKS

Kui teha animatsiooni, tuleks alustuseks kasutada võimalikult väheseid detaile- kõike ei jõua iga pildiklõpsu vahel jälgida. Süžee peaks olema lihtne ning mitte keeruline teostada. Legode kasutamine õnnestus päris hästi- neid võiks proovida ka lastega kasutada. Kui teha kukkumisstseeni, siis proovida äkki sarivõttega pildid teha ning hiljem ainult osad pildid valida. Kindlasti tuleks silmas pidada, et mida rohkem pilte, seda  sujuvam on lõpptulemus. Oma animatsiooni vaadates saan aru, et osades kohtades oleks pidanud tegema rohkem pilte.

 

Meie animatsiooni saab vaadata siit.

 

Pilditöötlustarkvara analüüs

Pilditöötlustarkvara Dr Pici analüüs.

Võimalused

  • muuta pildi suurust (protsentidega)
  • lõigata
  • pöörata (90/180 c)
  • kontrasti muuta
  • pildile ise midagi joonistada
  • pilti automaatselt parandada (autofix)
  • teksti lisada
  • raamida pilti
  • polaroid
  • Õli maali efekt
  • Muuta must – valgeks

Erinevad seadmed- Dr. Pic keskkonda saab kasutada internetipõhiselt tahvel-, laua- või sülearvutist.

Plussid

  • Lihtne kasutada
  • Suured ikoonid
  • Liikudes noolega ikoonile, tuleb selgitus
  • Iga ikooni juures on küsimärk abi saamiseks
  • Kergesti pääseb originaalpildi juurde tagasi
  • Erinevad variandid salvestamiseks: arvutisse, veebi, salvestusseadmele
  • Võimalus kasutada faililaiendeid: jpg, bmp, gif, png)

 

Miinused

  • Ei tööta korrektselt – kohati vead sees (pilt kaob ära)
  • Vähe võimalusi – igav ja tavapärane
  • Ainult ühe sammu saab tagasi võtta
  • Reklaam
  • Selekteerida saab ainult kandilist kuju
  • Teksti lisades ei saa kirjutada üksteise alla ridasid, vaid kui on tegemist pikema lausega, jäävad lause otsad pildi äärtest lihtsalt välja.

 

Erilised funktsionaalsused- keskendunud piltide suuruse vähendamisele, töötluse poole pealt ei saa kahjuks ühtegi erilist funktsionaalsust välja tuua.

Kasutamine õppeprotsessis

  1. Ainevaldkond, eesmärk, õpiväljund. Kuidas lapsi kaasata?- piltide/plakatite kujundamine (loovus, pildil orienteerumine), matemaatika- kujundite joonistamine, suurem-väiksem, tähtede kirjutamine (keel ja kõne), õlimaali tutvustamine (kunst).
  2. Millega arvestada laste kaasamisel?- keskkond on inglise keelne, lehel on palju reklaami, keskkond ei ole väga lapsesõbralik (kasutamine keeruline ja mitte väga mugav lastele)

picresized_1416849391_76099_685722438112014_559814659_n Picture1 picresized_th_1416826409_DSCN0126

3- minuti videode analüüs

3- minuti loengute analüüs

 

Moodle-

  • enesetäiendus- ekursustel osalemine
  • lapsevanematele kursuste loomine
  • kolleegidega materjali vahetamine
  • sündmuste loomine kalendrisse
  • foorumis kolleegide ja lapsevanematega probleemide arutamine

E-repositoorium-

  • õppematerjalide loomine
  • õppematerjalide leidmine
  • õppematerjalide jagamine veebipõhiselt- kolleegide/lapsevanematega
  • teiste materjalide kommenteerimine

E-didaktikum

  • enesetäiendus õpetajale
  • e-kursuste loomine (kolleegid, lapsevanemad)
  • õppematerjalide üles laadimine, jagamine
  • sündmuste loomine kalendris

Lemill

  • õppematerjalide otsimine vanusegrupi ja valdkonna kaudu
  • materjalide loomine
  • õppematerjalide jagamine, üles laadimine
  • ülesannete loomine
  • meetodite, vahendite loomine, jagamine

Edufeedr-ajaveebid (kahjuks ei leidnud selle kohta videot, kuid kirjutan siiski siia ka, milliseid võiamlusi on õpetajal seda kasutada)

  • enesetäiendus (kursustel osalemine)
  • kogemuste jagamine
  • teatud kogukonna (nt haridustehnoloogide) ühendamine,
  • blogipostitused lapsevanematele (parooliga nt)

 

Video analüüs- Moodle:

Videos on kasutatud nii ekraanipilte, ekraani salvestust (screencast-o-matic), heli salvestamist, teksti ning piltide lisamist. Videol olev tekst on rahulik ning videot on kerge jälgida. Ekraanipiltide esitamisel on kasutatud erinevaid effekte (zuumimine) ning lisatud on ka veel illustreerivaid pilte (õpetaja, administraator ning õpilane). Peale loetud tekst ja videolt näha olev on sünkroonis. Video on esitatud suures plaanis. Video kvaliteet on hea ning juhendit saab rahulikult jälgida. Leheküljel oleva teksti suurus on nii väike, et seda on raske sealt lugeda, kuid peale loetud tekstis öeldakse ka kõikide nuppude nimed, kuhu peab vajutama.

 

3- minuti video tegemine

Meie grupi ülesandeks oli luua 3- minutiline tutvustav video ühest veebipõhisest keskkonnast.

Meie grupp tegi tutvustava video Koolielu.ee keskkonnast. Olin grupis koos Merje ja Elsaga. Esialgu tundus väga hirmutav, et pean hakkama võõraste inimestega koos midagi tegema, kuna peale selle, et käime koos loengutes, eriti suhelnud pole. Klipi ettevalmistus toimus meili teel. Merje proovis kodus teha ühe ekraanisalvestuse, mina kogusin tekstimaterjali, mida pärast saaks peale lugeda ning tegin ka igaks juhuks ekraanipilte, kui videot kasutada ei saa. Elsa tutvus keskkonnaga, proovis samuti ekraanisalvestust teha.  Materjalid kogusime Google Drive. Teisipäeval, multimeediumi loengus saime kõik uuesti kokku ning hakkasime tööga pihta. Kuna loengus olime just tutvunud väga hea ekraanisalvestamise keskkonnaga nagu screencast-o-matic, otsustasime ühiselt, et sellega me oma video teemegi. Tegime salvestuse ära ja olime juba rõõmsad, et nüüd veel vaja peale lugeda. Kuid nii see kahjuks ei läinud…salvestatud materjal oli väga udune, tekst oli põhimõtteliselt loetamatu. Ja seejärel me salvestasime aina uuesti ja uuesti, proovides iga kord erinevaid seadeid, mis võiks mõjutada video teravust. Koostöös õppejõu Lili Kesaga me lõpuks siiski saime hakkama ning filmitud materjal oli olemas. Kuna eelnevalt olin ma koostanud ka teksti, mida peale lugeda, siis Merje lubas seda kodus vaikselt salvestada, koolis oli liialt lärmakas. Järgneval päeval sain teada, et salvestamine ei möödunud nii ladusalt kui oleks pidanud. Tekkisid erinevad probleemid salvestamise ning heli lisamisega. Kuid päev hiljem siiski suutis Elsa heli videole lisada. Monteerimine toimus Movie Makeriga, ekraanisalvestus screencast-o-matic´uga ning heli salvestati sisseehitatud mikrofoniga.

Esialgu tundus, et grupitöö ei hakka sujuma. Mina olen harjunud, et teen oma asju natuke pikema ettevalmistusajaga, kuid päevaõppe neiud alustasid asjaga tegelemist paar päeva enne. See ei ole niivõrd halb variant, kuid mulle veidi harjumatu. Koolielu.ee keskkond oli väga hea alusmaterjal. Ma küll teadsin seda keskkonda, kuid polnud nii väga süvenenud. Nüüd siis aga tean, et see on üks väärt keskkond. Ühe negatiivse poolena tooksin välja selle, et aega jäi kuidagi väheks. Pidev kiirustamine ning asjad jooksid kuidagi üksteisele selga. Positiivse poolena saaksin välja tuua selle, et grupikaaslased olid väga asjalikud ning me mõistsime üksteist hästi. Tööd saime ilusti jaotatud ning igaüks sai midagi grupitöös teha. Lõpptulemus ei ole videol küll päris selline, mis võiks olla, kuid arvestades meie korduvaid katsetusi ning ebaõnnestumisi, usun, et see on hetkel parim, milleks võimelised olime.

 

Meie videot saab vaadata siit!

 

IKT põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis

Praktika käigus uurisin, mil määral kasutavad õpetajad IKT põhiseid õppemänge oma töös.

IKT põhised õppemängud ning tavalised õppemängud ei ole nii erinevad, eesmärgid on mõlemal juhul sarnased- et laps omandaks huviga uut teadmist. Antud kaardistusega soovisin teada, kui palju tegevõpetajaid kasutavad õppeprotsessis IKT põhiseid õppemänge ning kui, siis miks. Mis on põhilised takistavad tegurid.

Asudes praktikabaasis asja uurima, valisin uurimismeetodiks intervjuu. Kuna veebipõhiste keskkondade kaardistuse juures kasutasin internetipõhist ankeeti ning vastuseid ei laekunud nii palju, kui oleksin oodanud. Seekord otsustasin minna vestlema õpetajatega isiklikult. Ükskõik millised vastused siis küll tulevad, on mul vähemalt kogu materjal olemas. Mõningal määral kasutasin intervjueerimist ka seetõttu, et saaksin vajadusel küsimusi täpsustada/ selgitada ning lisaküsimusi esitada.

Küsitlesin kuue aiarühma õpetajaid. Aiarühma (3-7 a.) õpetajad seetõttu, et kuna praktikabaasi sõimerühmad asuvad eraldi majas linna teises otsas, ei olnud mul kahjuks võimalik ajapuuduse tõttu sinna minna. Mugavusvalimi moodustasid 12 tegevõpetajat.

screenshot.15

 

Esitasin intervjueeritavatele järgnevad küsimused:

  • Kas olete kasutanud IKT põhiseid õppemänge oma töös?
  • Kui jah, siis kui tihti Te keskmiselt neid kasutate? Kord nädalas, kord kuus, kord poolaasta jooksul, kord aastas või harvemini kui kord aastas. Miks?
  • Kui Te ei kasuta IKT põhiseid õppemänge, siis palun põhjendage, miks?

Vastanutest kolm õpetajat ei kasuta kunagi IKT põhiseid õppemänge, tuues põhjenduseks, et neil on rühmas piisavalt tavalisi mänge ning kuna nad on siiani väga ilusti nendega hakkama saanud, ei pea nad vajalikuks midagi toimivas süsteemis muuta.

Nagu jooniselt on näha, siis ei leidu ühtegi õpetajat, kes kasutaks IKT põhiseid õppemänge õppeprotsessis iganädalaselt. Üks õpetaja kasutab oma töös neid kord kuus, lisades, et tahaks kindlasti rohkem jõuda, kuid aega napib. Üks õpetaja kasutab kord poolaasta jooksul, põhjendades, et ei näe vajadust tihedamaks kasutamiseks. Kaks õpetajat kasutavad IKT põhiseid õppemänge kord aastas, öeldes, et need on liiga keerulised ning tihti ei leia teemaga sobivat mängu. Ning viis vastanutest kasutab IKT põhiseid mänge harvemini kui kord aastas, tuues välja, et nad on proovinud küll, kuid üle ühe või kahe korra nad seda oma pika tööstaaži juures teinud pole. Põhjenduseks toovad selle, et nad esimesel korral ei suutnud kuidagi tegevust nii organiseerida, et oleks hästi välja tulnud ning edaspidi hoiavad parem eemale.

Arvestades lasteaia olukorda, kus igas rühmas on internetiühendusega arvuti, on seis üsna halb. Vahendid on olemas, kuid õpetajad ei soovi midagi uut proovida, või kui proovivad ning esimesel katsel ebaõnnestusid, siis rohkem aega sellele ei kulutata. Leidus vaid üksikuid õpetajaid kes tahtsid neid kasutada, kuid ajanappuse tõttu ei saa IKT põhiseid õppemänge kasutada tihemini kui kord aasta või kord kuu jooksul. See aga näitab seda, et õpetajad vajavad rohkem ajaressurssi IKT põhiste õppemängude planeerimiseks ning kiire tempo juures lükatakse see võimalus lihtsalt tahaplaanile, kuna tundub tavalistest õppemängudest ebaolulisem.

Usun, et olukorda aitaksid parandada koolitused, kus tutvustatakse erinevaid  IKT põhiseid õppemänge ning selgitatakse, kuidas saaks edukalt neid tegevustesse planeerida. Kindlasti võiks olla lasteaias ka tugiisik, kes vajadusel nõustab, aitab ja õpetab. Hetkel tundub, et õpetajaid takistab julguse või oskuste puudumine, mõnel üksikul juhul ka vähene huvi valdkonna vastu.

 

Sotsiaalmeedia kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis

Sotsiaalmeedia on kogu maailmas laialt levinud ning tõenäoliselt tõuseb tema osatähtsus veelgi. Siiani on sotsiaalvõrgustikke ja meediat kasutanud pigem noored ja täiskasvanud, siis üha enam on näha, et nutiseadmeid ning sotsiaalvõrgustikke kasutavad üha nooremad lapsed. Dara Kerr on lasteaiaõpetaja, kes kirjutas The New York Times´is (http://www.cnet.com/news/twitter-gets-an-a-in-kindergarten-classroom/), et nemad teevad lastega postitusi Twitterisse. Ma usun, et see näide on pigem erandlik. Enamus õpetajaid, eriti just lasteaiaõpetajaid on pigem seisukohal, et lapsed on veel väikesed ning nendega ei saa taolisi vahendeid veel kasutada. Eriti põnev oli lugeda erinevatest võimalustest (http://www.ednfoundation.org/wp-content/uploads/Facebookguideforeducators.pdf), kuidas kasutada Facebooki koolilaste õpetamise juures. Lasteaeda seda üks üheselt üle kanda ei saa, kuna eelkooliealised lapsed on siiski iseseisvate postistuste tegemiseks veel liialt noored, kuid alati saab kaasata ka lapsevanemaid. Osaliselt on ka sotsiaalmeedia juba lasteaedadesse jõudnud, kuid pigem kasutavad seda siiski lapsevanemad ning õpetajad ilma lasteta. Enam saaks sotsiaalmeediat kasutada kiireks suhtlemiseks, igapäevategevuste jagamiseks ning võib olla ka näiteks lasteaia maine parandamiseks. Lisaks kodulehele saab ka sotsiaalmeedias end “reklaamida” ning tutvustada, võib olla isegi mõni loosimismäng teha, kus auhinnaks “Päevane külastus lasteaias”. Facebookis võib juba leida lasteaedade kinniseid gruppe, kus arutatakse rühmasiseselt probleeme ning jagatakse igapäevaseid tegevusi. Samas on ka lasteaedadel oma grupid, kus kõik lapsevanemad saavad kirjutada ning õpetajad ja juhtkond neile vastata, edastades kasvõi ürituste toimumise aegu või ühisürituste pilte. Ja miks mitte ka kasutada teisi sotsiaalvõrgustikke, mitte ainult Facebooki.

Õppimiseks ja õpetamiseks on eelkõige vaja suhtlemist. Läbi sotsiaalmeedia saavad õpetajad näiteks jagada lapsevanematele huvipakkuvat informatsiooni (mõnd video või artiklit). Õpetajad võiksid välja pakkuda ka “kodused ülesanded”, mida lapsed koos lapsevanemaga peavad tegema ning seejärel kasutades sotsiaalvõrgustikku oma tulemusi jagama. Lisaks saavad õpetajad omavahel jagada oma teadmisi ning seeläbi harida üksteist. Selliseid gruppe on Facebookis juba päris palju liikvel (nt “Lasteaednike ideed”).

Alati tuleb mõelda kõik iga külje alt läbi. Sotsiaalmeedia kasutamisel võib tekkida ka probleeme ning riske. Üheks nendest on see, et alati ei saa kõiki võrdsetena võtta, see tähendab et kõik ei pruugi olla Facebooki või mõne muu võrgustiku kasutajad ning kodudes ei pruugi olla sarnased võimalused. Kindlasti tuleb jälgida, et teatud info jagamine piirduks tuttavate inimestega. Suletud grupid on selleks väga head lahendused, kuid alati tuleks üle kontrollida sel juhul ka privaatsusseaded. Lastest pilte või muid materjale ei ole õigust õpetajal ilma lapsevanema nõusolekuta jagada. Võib olla tuleks mõelda ka lastele- alati ei tasu kõiki vanu meetodeid unustada, pigem kasutame nii vanu kui proovime ka uusi meetodeid koos, nii on põnev ja kindel.

Õpikeskkondade kaardistus

Oma haridustehnoloogi praktika raames kaardistasin lasteaias kasutatavaid õpikeskkondi. Info saamiseks kasutasin Google Drives Google Forms kaudu. Koostasin küsimustiku ning jagasin selle meili teel laiali. Küsitluse viisin läbi õpetajate ja lapsevanemate seas. Kõikidele lapsevanematele ma küsimustikku ei saatnud, vaid tegin juhusliku valiku. Küsitluse saatsin viiele lapsevanemale igast rühmast. Lapsevanematel palusin kirjutada veebipõhised keskkonnad, mida kasutavad seoses lasteaia või lapsega. Õpetajate käest küsisin õppemänge ja keskkondi, mida kasutavad oma töö juures- info kogumiseks, näitlikuks materjaliks ning enesetäiendamiseks. Info kogumist takistas asjaolu, et ei saanud kahjuks kõigi käest vastuseid tagasi, kuigi olin ka eelenevalt personaalselt õpetajate ja vanemate poole pöördunud. Selgitasin neile olukorda ning seejärel alles saatsin küsitluse laiali. 18st õpetajast 12 vastasid ning lapsevanemaid vastas keskmiselt 3 vanemat rühma kohta.

Esialgu kartsin, et pean hakkama kõiki intervjueerima, kuid õnneks avastasin sellised lihtsa viisi. Lasteaias kasutatakse samuti Google Formsi, et viia läbi majasiseseis küsitlusi. Sealt saingi idee, miks mitte ka ise seda kasutada. Eriti üllatav oli vastuste kogumine. Google Forms paneb vastused kohe eraldi faili ning neid on sealt väga mugav jälgida. Vastamine oli konfidentsiaalne, näha oli ainult vastust ning aega, millal oli vastatud.

Laste arvamust küsisin intervjueerides. Küsisin ainult aiarühmadest, kuna arvasin, et sõimeealised lapsed ei oska minu küsimustele vastata. Valisin juhuslikult igast rühmast 2 last ning uurisin, mida ta arvutis enamasti teeb ning missuguseid mänge mängib. Õnneks juhtusid mulle jutukad lapsed ning enamus lastel oli midagi jagada. Leidus ainult üks laps 12st, kes ei kasuta arvutit või arvutimänge. Esialgu kartsin, et võib olla ei mõista lapse seletust, kuid olles ise päris kursis erinevate keskkondadega, siis mõistsin laste selgituste peale, milliseid mänge mängivad/keskkondi kasutavad.

text2mindmap

Joonisel kirjutasin igat keskkonda vaid korra. Siin sooviks aga välja tuua, millised keskkonnad esinesid kõige sagedamini. Õpetajad kasutavad enim oma töös gmaili ning e-lasteaia keskkondi. Kuna praktikabaas alles valib endale e-lasteaia keskkonda, siis on kasutusel nii Google Drive enda väljatöötatud e-päeviku süsteem, eliis.ee ning eLasteaed.ee. Infot otsitakse põhiliselt google.ee kaudu- pilte, informatsiooni jne. Mõnel õpetajal olid välja kujunenud teatud leheküljed, kus veel ideid otsiti. Kuna igas rühmas on internetiga arvuti, on kahju tõdeda, et tegelikult ei kasuta õpetajad seda ressurssi täielikult ära. Pigem kasutatakse seda äärmisel vajadusel ning juhtkonna surve pärast. paljud tunnevad end ebakompetentsetena. Õppemänge lastega kasutavaid vaid üksikud õpetajad vahel harva. Põhiliseks probleemiks tuuakse ajanappus ning oskamatus antud õppetegevust planeerida.

Lapsevanemad kasutavad põhiliselt veebikeskkondi kiireks infovahetuseks lasteaiaga. Kõige tihemini kasutati gmaili. Vahel külastati ka facebookis lasteaia gruppi ning kodulehte. Üldiselt jäid lapsevanemate vastused pinnapealseks ning napisõnaliseks.

Lapsed olid väga õhinas, kui pöördusin nende poole oma küsimustega. Oli märgata, et enamus lapsed mängivad kodus veebipõhiseid mänge. Siiski oli hea kuulda, et üle poolte lastest mängivad pigem õppemänge, kui ajaveetmismänge. Mõnel oli paika pandud ka reeglid- pool tundi õppemänge ja 15 min muid mänge. Kahju oli kuulda seda, et enamus lapsi saadetakse arvutisse mängima üksinda. Mõni üksik laps mainis, et mängib koos suurema õe või vennaga või lapsevanemaga koos.

See ülesanne oli väga huvitav. Eriti põnev oli pärast tulemusi analüüsida ning näha, kui palju mida keegi kasutab.